Keskkonnaamet ja RMK annavad teada

Pildistas Katrin Kaldma

Ebapärlikarbid elupaigajões

Ebapärlikarp      Margaritifera margaritifera

Ebapärlikarp on ainus I kaitsekategooriasse kuuluv selgrootu liik Eestis. Liigile sobiv elupaigajõgi on aga setetega rikutud ja see takistab noorte karpide ellujäämist. Ilma kiirete kaitsemeetmete rakendamiseta võib ohustatud liik Eesti loodusest lähiajal kaduda.

Keskkonnaamet kutsub osalema

Eriti kevadel ja suvel, loomade peamise sigimisperioodi järel, võib igaüks meist kohtuda sirguvate looma- ja linnupoegadega. Iga loomapoeg, kes siia ilma sünnib, aga täiskasvanuks ei saagi.

Veebiloengul saab osaleda reedel, 18. detsembril kell 14.00–15.30 ja saad teada, miks see nii on.

Veebiloeng kestab 45 minutit ja toimub MS Teams’i keskkonnas:

https://tinyurl.com/loomalaste-lapsepolv

Loengu lõpus vastab Tartu Ülikooli loomaökoloogia vanemteadur Lauri Saks kuulajate küsimustele.

Veebikaamera salvestus Fleur, LK foorumist

Metsnugis        Martes martes

Seda saledat külalist teame ja tunneme talilinnukaamera vahendusel juba mitmendat aastat.

Inimasustust metsnugised enamalt jaolt ei pelga ja läbi „kolatakse“ isegi elumajade pööningud ning kõrvalhooned.

Elupaikadeks sobivad päris erinevad metsatüübid, aga eelistatavalt koos tiheda alusmetsaga ja häid elutingimusi leidub ka põõsastikes (nii sarapikes, kui kadastikes).

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Tosin põldvarblast

Lindude toidumajal näeb sageli seemneid söömas põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad põldvarblased salkadena, võib neid mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond.

On tähelepanuväärne, et Mandri-Eestis on põldvarblased üldlevinud, aga saartel haruldasemad.

Põldvarblastel on toitmiskohtade valikul oma eelistus – nad eelistavad toitmiskohtasid, mille juures on tihedaid põõsaid. Nendesse põõsastesse saavad nad võimaliku ohu korral kiiresti peitu pugeda.

On teada, et mida kaugemal asub toidumaja varjekohast, seda lühemat aega ja väiksemate salkadena käivad põldvarblased toidumajal (Barta et al. 2004).

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Raudkull on tabanud kodutuvi

Talvel koonduvad mitmed erinevad värvulised salkadesse. Sellistes segasalkades kehtib sotsiaalne hierarhia – suuremakasvulised liigid, näiteks rasvatihane (Parus major) ja tutt-tihane (Lophophanes cristatus), toimetavad puuvõra ülemises toidurohkemas ja turvalisemas osas, väiksemad aga, näiteks pöialpoiss (Regulus regulus) ja musttihane (Periparus ater), võra alumises ning välimises osas. Viimane on aga vähem turvalisem, sest seal on linnud kergemaks saagiks röövlinnule, näiteks raudkullile (Accipiter nisus). Võrastiku ülemine osa on värvulisele turvalisem, sest seal on suurem tõenäosus rünnakut varakult märgata ja põgeneda; raudkulli edu tagab üllatusmoment.