Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Kus meie saatjatega linnud rändel seiklevad?

 

Must-toonekurg          Ciconia nigra   

 

Jõgevamaa pesast viimasena rändele siirdunud Julge on jõudnud tänaseks Belgia kaudu Prantsusmaa piirile. Pesast pea kahe ja poole tuhande kilomeetri kaugusele oma rännuga. Kaardil näeme päevast tiirutamist sest ränduri keha tahab kinnitamist ja iseseisev toiduhankimise kunst alles poole peal.

Linnusõbralikum elektrivõrk toob kasu ka inimesele

Koostas Riin Viigipuu, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant

Elekter on tänapäeva maailmas vaieldamatult oluline, paraku laiendatakse paljudes Lähis-Ida ja Aafrika riikides elektrivõrku viisil, mis on suurtele lindudele ohtlik. Kui enamasti lindude traadil istumine linde ega elektriühendust ei kahjusta, võib läbimõtlemata ehituse korral olla olukord vastupidine. Kui suur lind satub korraga ühendusse nii voolu all oleva kui ka maandusjuhtmega, sureb ta saadavast elektrilöögist ning võib põhjustada ka elektrikatkestuse.

Stepikotkas

Toonekure toitmine võib linnule nukralt lõppeda

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Valge-toonekurg

Valge-toonekurg ( www.loodusemees.ee )

Viimasel ajal laekub Keskkonnaametile üle Eesti teateid üksikutest valge-toonekurgedest, kes näiteks majade juures või põldudel ringi jalutavad. Inimesed ei tohiks rändlinde toita, muidu jäävad nad liiga pikaks Eestisse konutama ning hukkuvad.

Paljudel linnuliikidel on rändeaeg täies hoos. Ka enamik toonekurgi on oma pesapaikadest lahkunud ja teel või jõudnud talvituspaikadesse. Igal aastal on aga üksikuid isendeid, kes rändele minemisega ei kiirusta.

Aiaehituse õppepäevast Ähijärvel

Kirjutasid Helen Kivisild  ja Lilian Freiberg, Keskkonnaameti spetsialistid

Pildistasid Margit Turb

Valminud pistandaed

Kanala ümber okstest pistandaed – miks mitte?

Eestis on olnud kasutusel kolm traditsioonilist taratüüpi: püstandaed, lattaed ja pistandaed. Püstandaiaga ümbritseti 20. sajandi alguseni põlde ja karjamaid, siis asendusid need maja juures lippaiaga ning põldudel ja heinamaal okastraadiga. Samal eesmärgil kasutati ka lattaeda.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.