VIDEO: metsalinnud
Video ja fotod Karl Adami
Valgeselg-kirjurähn talvistes puistutes
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
Talviste aialindude söötmiskohtades kohtame ka valgeselg-kirjurähne, kui elamu läheduses on kas vanem park või kalmistu.
Video ja fotod Karl Adami
Valgeselg-kirjurähn talvistes puistutes
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
Talviste aialindude söötmiskohtades kohtame ka valgeselg-kirjurähne, kui elamu läheduses on kas vanem park või kalmistu.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Kallasjää Pedja jõel neljapäeval
Nädal kujunes tavapärasest külmemaks. Keskmine õhutemperatuur kõikus -4,6…-11,8 kraadi vahel, mis on vaatlusrea (1922-2020) keskmisest ja normist (1991-2020) kolme kuni üheteist kraadi võrra madalam.
Plusskraade õhus ei esinenud. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti teisipäeval -2,8 °C.
Termomeetri madalaimad näidud esinesid neljapäeval (-16,1 °C) ja pühapäeval (-16,6 °C).
Esmaspäeva hommikul oli lund maas ilmajaama järgi kuue sentimeetri paksuselt ja järgnevate päevade jooksul lisandusid mõned sentimeetrid.
Pildistas Heiki Algma
Eile õhtupoolikul enne päikeseloojangut
Päikesesammas tekkib päikese loojumise eel vahel ka siis kui päike on loojunud horisondi taha.
Päikesesambad tekivad valguse ja jääkristallide koosmõjul. Jääkristallid on lumehelvestest oluliselt väiksemad, peaksid olema tasapinnalised ja kuusnurksed ning liikuma õhus langedes suhteliselt paralleelselt maapinnaga. Suuremate jääkristallid korral atmosfääris võib päikesesammas paista eredama ja suuremana.
Valgussambaid võivad tekitada ka kuu ja tehisvalgus. Sellised atmosfärinähtused liigituvad erinevate halode sekka.
Jäljed LK-team
Foto Arne Ader

Metsnugise jäljerida
Metsnugis Martes martes
Tavaliselt liigub metsnugis hüpetes jättes paarisjälgi. Liikudes asetuvad tagakäpad esikäppade jälgedesse ja nn sammuvahe on poolest meetrist vahel isegi paarkümmend sentimeetrit pikem. Talveks muutuvad jalatallad karvaseks ja ööloomadena liigutakse ringi hämarikust alates.
Värskelt ilmunud raamat “Susi – meie rahvuslooma 523 nime” loetleb üles peitenimed, mida meie esivanemad on kasutanud hundist rääkimiseks ja mida hundiuurija Ilmar Rootsi arhiividest välja on otsinud. Põnev nimedekogu on jõudnud kaante vahele.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.