Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Hülgeseire

Pildi napsas Aita, LK foorumist

Seiremeeskond, aga saame tagasi oma vahepeal täislaetud akupargi

Seiremeeskond, aga saame tagasi oma vahepeal täislaetud akupargi

 

Hallhüljes         Halichoerus grypus

 

Seire jaoks haruldane ilm: tuul muutliku suunaga veidi üle 1m/s. Veetase 5 sentimeetrit alla Kroonlinna nulli. Õhu ja veesooja sarnaselt peaaegu 1 plusskraad.

Muidugi huvitab kõiki palju hülgepoegi väikesel maalapil on tänavu ilmavalgust näinud – täna loeti kokku 120 hülgepoega ja neid sünnib veel lisa…

Täpsed numbrid saavad õhtuks või homme hommikuks kokku loetud. Hoiame Teid toimuvaga kursis.

VIDEO: hülgepullid on poegadele üpris ohtlikud

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

Hallhüljes       Halichoerus grypus

 

Mida me siis videos näeme? Neli juba üle paarinädalast hallhülge poega. Kirju kasukaga emaslooma ning tema kahte suuremat, tumeda kasukaga kavaleri kummalgi pool, lisaks kahte merikotkast passimas.

Emashüljes toidab oma poega umbes kolm nädalat ja hakkab seejärel indlema. Suured isased peavad muidugi emaste pärast võitlusi, tõrjudes rivaale eemale, et olla õigel ajal õiges kohas.

VIDEO: kodu, kodu, kallis sõna

Video salvestas Lucy, LK foorumist

Pildi napsas Mutikluti, LK foorumist

 

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

 

Alustuseks - meie merikotkapaari nimed  on Anna ja Uku. Emaslinnu jalgu kaunistavad rõngaid, aga isaslind on ehetest prii – määramine niisiis imelihtne.

Pesa juure sätitakse ja õiendatakse pikemalt nii hommikuti, kui õhtuti. Päeva jooksul käiakse pesalt läbi, midagi on ikka vaja juurde tuua ning toodu kusagile paigutada. Ka hauginolke juba kalastatakse. Ööbitakse kusagil läheduses ehk kuuldekauguses sest kotkapaari omavahelist suhtlemist kostab kaameramikrofoni.

 

Märtsituuled

Pildistas ja kirjutas Karl Ander Adami, http://adamifoto.com/
Emaslind
 
Võtsin selle nädala alguses ette käigu enda kohalikesse metsadesse. Jah, metsapõrandat katab lume ja jää segu ning mets tundub, justkui oleks vangistatud. Liikuda on raske ja igat krõbinat kuuleb kogu mets.
 
Samas, nähes milline võim on märtsipäikesel, tean väita, et seda lund ja jääd ei jagu kauaks. Päike maalib lumekoorikule üha pikemaid, sügavsiniseid varjusid. Mets on täitunud rongakraaksatustega, rähnid trummeldavad, porrid, rasvatihased ja tutt-tihased laulavad juba täiel rinnal.
 
Ime, et selles meeletus linnulaulus õnnestus mul kuulda vaikset toksimist. Nägin taas enda üht lemmikut - kolmvarvas-rähni ehk laanerähni. Mina olen kohanud teda peamiselt suurtes, vanades okaspuumetsades.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.