Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Nutirakendusega rasvatihase häälitsusi koguma!

Teada annab Margus Ots, aasta linnu toimkonnast
Foto Arne Ader
tihane3.jpg
Rasvatihased rivaalitsevad.
 
Kutsume Sind “Minu loodusheli” nutirakendusega rasvatihase häälitsusi koguma!
 
Rasvatihasel on kümneid erinevaid lauluvariante ja häälitsusi. “Minu loodusheli” nutirakenduse (äpi) abil on kõigil soovijatel võimalik looduses salvestada rasvatihase laulu ja muid häälitsusi ning need andmebaasis helivaatlusteks vormistada.
 
Kõikidel “Minu loodusheli” kasutajatel tekib oma isiklik salvestuste varasalv, mida saab nii veebilehe kui ka nutiseadme kaudu kuulata-analüüsida ja teistelegi kuulamiseks pakkuda.

LUGEJAKIRI: sellised sarved siis

Sarveharu leidis, pildistas ja kirjutas Heimar

Sarved

Tere! Tahtsime jagada üllatuslikku leidu. Kaks päeva tagasi ehk, siis veebruari viimastel päevadel leidsime sarve. Olime silmas pidanud puud, kus loomad näkitsemas käisid. Olime just mõned päevad enne puu juurest mööda käinud, kuid sarve polnud seal. Kuid kaks päeva hiljem oli värske, veel veidi verise krooniga  sarv puu küljes. Algul arvasime, et hirve sarv.

Kodus aga hakkasime sarve uurima lähemalt, et sarv on veidralt kõver ja väga raske võrreldes 4-5 aastaste hirve sarvedega. Kahtlus tekkis, et tegu polegi hirve sarvega, kuid kelle omaga siis?

Mustemat lindu pole

Fotod Arne Ader

Rongapaar

Rongapaar.
 
Ronk ehk kaaren      Corvus corax
 
Ei ole kahtlust, kui pilti vaadata, kumb paarist isaslind on. Ronkade mängu, kas kuuleb või märkab looduses hulkuja peaaegu kindlasti. Märtsikuus koondub nende tegevus juba pesaterritooriumile. Rongad pole nii arvukad, kui teised vareslased, aga umbes viis tuhat haudepaari ikka moodustub.
 
Must on ronkade sulestik nagu ka jalad, nokk ja isegi silmad.

Mis on Eesti olulisim loodusvara?

Kirjutas Kristel Vilbaste
Pildistas Karel Kravik, www.karelkravik.com
Kiviõli poolkoksi mägi tossab, august 2010
 
Kõige tähtsam loodusvara meie maal on puhas joogivesi. Nii nagu me ei saa läbi hetkegi puhta õhuta, nii ei elaks me päevagi ilma puhta joogiveeta. See ei ole lihtsalt võimalik.
 
Tõsi, kui sellest juttu tuleb, siis hakatakse rääkima ulmelistest võimalustest toota joogivett mereveest või puhastada koguni reovett. Või hakata tootma joogivett veeaurust. Kõik need asjad on võimalikud, aga selline tegemine on nii kallis ja töömahukas, et tavainimene ei suuda seda sõõmu kinni maksta.
 
Miks ma sellest ikka ja jälle räägin? Selleks, et me ei laseks end hullutada kasumiahnete kaevandajate jutust.

Linnumääramise võistluse esimene voor on lõppemas

Aasta linnu toimkond annab teada
Foto Arne Ader

Rasvatihane

Veebruaris algas rasvatihase aasta 10-vooruline linnumääramise võistlus. Osalemisel puudub vanusepiirang sest määramisvõistlus toimub kahes raskusastmes – algajatele ja edasijõudnutele. Tuletame meelde, et määramisvõistluse esimese vooru vastused tuleb ära saata hiljemalt esmaspäeval, 29. veebruaril. Võistlusel on päris kenad auhinnad.

Looduskalender

Minu Looduskalender

Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.

 

SAADA OMA LUGU

 

Kes teevad Looduskalendriga koostööd

Lugemistuba

Vana Looduskalender

KIK toetab

© Looduskalender.ee | [e-mail: gs@ilm.ee] [RSS] [Twitter] [Facebook] [vana veeb] [login]
Väljaandja: MTÜ Fenolo. Veeb: Reisijutud.com. Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
 
Veebimajutus.ee Pilt on eemaldatud.Pilt on eemaldatud.Pilt on eemaldatud.

Copyright 2025 · Looduskalender

Designed by Zymphonies

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.