Harjumaa-Raplamaa piirimail, jämedate haabade, üksikute kuuskede ja kaskedega sarapikus asub üle kümne uruavaga mägralinnak. Siia sarapuu külge saigi jaanuari lõpupäevadel üles seatud rajakaamera, et jälgida, kas mägrad keset talve peale urus magamise ka õues käivad. 

 

Fotod ja videosalvestused annavad tunnistust, et mägralinnas on soojemate ilmade saabudes sagimist küllaga ja külalistest puudust pole. Neli mäkra, arvatavasti vanaloomad ja nende kaks poega, on uru juures tegutsenud igal õhtul ja ööl.

 

Alustuseks teadmine, et alates 15. veebruarist on vastavalt looduskaitseseadusele inimeste liikumine merikotka pesapaiga ümbruses ilma spetsiaalse loata keelatud.

 

Tõeliselt pikas „filmis“ toimub kuni viienda minutini noorematest liigikaaslastest "pesaanastajate" väljatõrjumine. Tähelepanelik vaatleja märkab erinevusi ning jalarõngaid. Pole sellised võitlused ohutud kummalegi osapoolele.

 

Tänavune tali kestis jaanuaris kolm nädalat ja loomulikult kohati ka talvituvaid kuldnokki. Suuremas salkades liiguti juba kuu vahetusest alates – eks nad lõunapoolt saabujad ole.

Rasvatihane on kõigile tuntud musta pikitriibuga kollase kõhualuse ning musta pea ja suure valge põselaigu järgi. Eestis on ta üldlevinud ja tavaline haudelind, kes elab kõikvõimalikes puistutes – metsades, parkides, aedades. Pesa ehitab ta tavaliselt puuõõnde või pesakasti. Kui suvel on rasvatihase põhitoiduks putukad ja nende vastsed, siis talvel sööb ta mitmesuguseid seemneid. Talvel on rasvatihane tavaline külaline toidumajades – inimese poolt pakutavad päevalilleseemned ja rasv maitsevad talle eriti hästi. Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast. Rasvatihase kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt: LINK

 

Mark ilmub müügile 17.02.2016.