Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Tavapäraselt püstitati vaatlusonn või telk varematel aegadel naistepäeva paiku, et rajatis kohal oleks ning muutused soomaastikul linde ei häiriks. Tänavu on suurvesi ja tõsist talvegi oli jaanuarikuus vaid kolm nädalat. Küllap tuleb veel külmasid, mis tedrekukkede „mängulusti“ kahandavad ja ei tea sedagi, kuidas kanad asjasse suhtuvad. Anname võimalusel teada, milline on olukord. Sestap ei hakka nende uhkete ja suurte kanaliste mänguaega liialt varaselt kirjeldama. Alloleval Arne pildil käib tedremäng aprillikuu teisel poolel.

Põlvamaal Veriora vallas sirguv Eesti kõrgeim mänd osutus ühtlasi ka teadaolevalt kõrgeimaks hariliku männi esindajaks kogu maailmas. Põlvamaa hiiglane on 46,6 meetrit kõrge ning ületab senist maailma kõrgeimat harilikku mändi Poolas 1,3 meetriga. Nagu kinnitavad äsjased maaülikooli teadlaste mõõtmised, on uhkel puul ka soliidne vanus – vähemalt 214 aastat.

Talvisel ajal võime händkakuga kohtuda ka päevasel ajal - teede veertes või raielankidel võime neid märgata näiteks puutüügastel passimas.

Juba jaanuarikuus hakkavad merikotkad pesakohti sagedamalt külastama. Kaardis näeme nelja-, viieaasta vanust rõngasteta merikotkast. Pesalt lendas lind paremale poole puule istuma, justnagu oleks ennast ööbima asutamas… Meil pole kahjuks aimdust, kas tegu pesaperemehe või „võõraga“ ning millised kotkad endid sellel pesal pesitsema asutavad.