Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXXVII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Kährikkoer

Kährikkoer ( www.loodusemees.ee )

 

Kährik ehk kährikkoer        Nyctereutes procyonoides

 

Rekord nr 124.

Suurima koljuga kährikkoera küttis 2012. aastal Jüri Kaju Saaremaalt. Kolju pikkuse ja laiuse summa oli 21,69 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr 125.

Pikima koljuga kährikkoera küttis 1994. aastal Jõgevamaal. Viljar Saar. Kolju pikkuseks oli 14,03 cm.

Rekord nr 126.

Nädala jooksul saabunutest ja oodatavatest lindudest

Kokkuvõte Tiiu Tali, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projektijuht

Fotod Arne Ader

Väänkael

Väänkael ( www.loodusemees.ee )

Viimase seitsme päevaga on kasvanud oluliselt vaatluste arv järgmiste liikide kohta, kuupäev liigi taga märgib tänavust esmavaatlust:


- must-kärbsenäpp 9.04 Harjumaa
- räusk 28.03 Läänemaa
- väiketüll 5.04 Viljandimaa
- väike-konnakotkas 7.04 Tartumaa
- heletilder 7.04 Pärnumaa
- kivitäks 7.04 Ida-Virumaa
- jõgitiir 8.04 Pärnumaa
- väikekajakas 4.04 Läänemaa
- vihitaja 10.04 Harjumaa
- väänkael 11.04 Põlvamaa
- suitsupääsuke 12.04 Märjamaa
- metskiur 15.04 Läänemaa
- mudatilder 17.04 Jõgevamaa
- räästapääsuke 20.04 Viljandimaa
- lepalind 21.04 Tartumaa

 

Nahkhiire neljapäev: andke teada suvekolooniatest! Aasta Loom N, 30.04.2020 - 11.52
Sisu

 

Hoolimata kevadistest oludest väljaspool koobast on nahkhiirekaamera vaatevälja jäänud nähtavale veel 3-4 looma. Täpsemal vaatamisel paistab aeg-ajalt siiski väikest nihelemist ning sättimist. Seega on tegu täiesti elusate ja tegusate tiigilendlastega, kes on otsustanud koopa turvalistesse oludesse natuke pikemaks paigale jääda. Kellel meist ei meeldiks vahel hommikuti natuke pikemalt põõnata !? Muide nahkhiirtel aitab seinaküljes püsida spetsiaalne käõluste süsteem, mis võimaldab neil rippuda ilma lihasjõudu kasutamata.

 

Hallhaned pesitsevad

Fotod Arne Ader

Hallhaned roostikus. Väike väin

Hallhaned roostikus. Väike väin ( www.loodusemees.ee )

 

Hallhani ehk roohani       Anser anser

 

Pesitsevad hallhanede paarid on pesad rajanud tihedalt roostunud merelahtede servaaladele või meie merelaidudele läänepoolsetes maakondades. Väga harva on pesitsetud rannikulähedaste järvede roostikes.

Noori kuni paari aastased hallhanesid kohtame salkades sest nemad veel ei pesitse.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.