Pildid napsas Sunshine LK foorumist
Ülekande võimaldavad Kernel, Tele2
Toetab KIK
Kalakotka pesadel on Eestis kaks kaamerat, üks Võrumaal ja teine Tartumaal.

Tartumaa pesa (Kalakotkas 2) saame vaadata alates 2013. aastast:

Klõpsa pildil, avaneb otsestriim Youtube´is

otsestriim | uudised | foorum

Ülevaade pani kirja Urmas Sellis, Kotkaklubi

Veebikaamera pilt Michi, LK foorumist

Kotkaklubi salvestas video

Paar pesal

Must-toonekurg      Ciconia nigra

Meie must-toonekure pesa oli pikka aega üksiku isaslinnuga. See paistab olevat mullu siin pesitsemist alustanud Karl II. Tulemata jäi aga varasemalt selles pesas pesitsenud emaslind Kati. Kuna tal erilisi tunnuseid ei olnud, siis võime oletada, et sama Kati pesitses siin alates pesa leidmisest 2016.

Tiiu Tali, Estbirding

Pildistas Ene Määr

Eestis väikesearvulist pesitsejat vaenukägu (Upupa epops) võib kevadel hea õnne korral näha ka oma aias hetkeks puhkamas ja toitumas.

Klubi Estbirdingu eestvedamisel toimub sellel aastal linnuvaatlusvõistlus “Iga kuu uus list!”, kust võtab osa 63 linnuhuvilist. Võistluse üldarvestust juhib Uku Paal 533 punktiga, talle järgnevad Mariliis Paal 513 punktiga ja Kaarel Võhandu 506 punktiga.

Aprillis nägime kokku 217 erinevat linnuliiki ehk 61 liiki rohkem kui märtsis.

Ornitoloogiaühing tuletab huvilistele meelde

Foto Arne Ader

Suur-laukhaned ja rabahaned ( www.loodusemees.ee )

Oodatud on hanede vaatlused üle Eesti.

Ornitoloogiaühing teeb sel aastal hanede seiret ja kutsub vabatahtlikke linnutundjaid osalema. Haneseire kolmas ja ühtlasi viimane loenduse periood toimub 7.–12. maini, keskne loenduspäev 9. mail.

Kõige efektiivsem on hanesid loendada hommikusel väljalennul ööbimispaigast või õhtusel sisselennul ööbimispaika, milleks on mererand, siselaht, järv, raba, polder.

Loendus peab algama kindlasti tund enne päikesetõusu ja kestma vähemalt kella 10-ni või kuni loendaja on kindel, et kõik haned on siirdunud põldudele.

Õhtune loendus peab algama kolm tundi enne päikeseloojangut ja kestma pimedani.

 Linnuvaatleja kutsub panustama rahvusvahelisse teadusuuringusse ning edastama andmeid kägude pesitustest Eestis aastatel 2009–2019. Nende andmete abil saame rohkem teada kägude arvukuse kahanemisest ning käo ja tema peremeesliikide vaheliste suhete muutumisest kliimamuutuste võtmes.

Käomuna karmiinleevikese pesas. / Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee