Foto Arne Ader

Väikepütt ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti väikseim pütt – väikepütt – on vaid pardipoja suurune. Võib juhtuda, et veekogul ujuvate pardipesakondade seast ei pruugi teda märgatagi. Ka on väikepütt pelglik ning see kõik teeb tema vaatlemise raskeks. Õnneks saadab väikepütt aeg-ajalt lendu kilkavaid häälitsusi.

Kuna Eesti asub väikepüti levila põhjapiiril, on ta meil hajusa levikuga haruldane pesitseja – madalaveelistel veekogudel, pesitsusajal sageli ka kalakasvanduste tiikidel pesitseb Eestis hinnanguliselt 20–40 paari väikepütte. Üllatuslikult asub enamik väikepüti pesitsuspaiku Eestis hoopiski kultuurmaastikul, isegi keset asulaid. Väikepüti udusulis poegi on leitud veel septembris – see kinnitab, et osa Eesti väikepüttidest pesitseb suve jooksul kaks korda.

Tartu Ülikool uus rakendus

Kui head on Eesti maastikud? Mis neid maastikke mõjutab? Mida saab igaüks teha, et Eesti elurikkust hoida?

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased professor Meelis Pärtel ja vanemteadur Aveliina Helm on välja töötanud Rohemeetri, mis aitab hinnata Eesti maastike looduslikku mitmekesisust ning annab soovitusi elurikkuse säilitamiseks või piirkonna looduskeskkonna parandamiseks. 

Rohemeeter on abiks nii maa- kui ka linnapiirkondade maastike planeerimisel, et selle käigus kahjustuks Eesti elurikkus ning keskkonna toimimiseks elutähtsad ökosüsteemid. Rohemeetri abil saab koduhoovi või avaliku ruumi kujundamisel teha valikuid ja otsuseid, mis hoiavad keskkonda sobilikuna nii inimesele kui ka teistele liikidele meie ümber.

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Kuklasepesa

Tekst: Vello Keppart

Põlispuudel arenevad puutüve õõnsuses juured

1. Tavaliselt ei näe põlispuu tüve õõnsuses puukoort. Mädanik on arenenud juurte kaudu tüvesse. Sel juhul kambium ei saa kasvatada puuõõnsusesse haavakudet.

2. Puu jämeda oksa murdumisel ja suremisel oksatüüka kaudu pääsevad puidumädaniku tekitajad läbi oksakrae. Aastatega moodustub tüves õõnsus. Eriti varakult juhtub see pärnadel ja haabadel, 60 a vanusel pärnal on sageli juba esimesed õõnsused. Oksaaukudest kasvatab kambium haavakudet puu õõnsusesse. Niiskes keskkonnas haavakoe kokkupuutel mäda puiduga arenevad lisajuured.