Hetkeseisuga näeme koopaseinal ainult 3-4 looma: viimased kevadised nahkhiired langevad koopa seintelt nagu sügisesed puulehed. Näeme ja kuuleme kaameras, kuidas aina rohkem nahkhiiri ringi lendab. Varsti on koopas vaikus. Võrdluseks toome mõne päeva taguse videoklipi 18. aprillist, kus näeme rohkem loomi.
Kõik nahkhiired on asunud varsti teele suvistele elualadele!
Keskkonnaagentuur avaldas eile värsked statistilise metsainventuuri (SMI) andmed, mis näitavad, et 2018. aastal raiuti Eestis rohkem metsa kui kunagi varem ja raiemahud püsivad jätkuvalt kõrged.
Eestimaa Looduse Fondi hinnangul seab taoline raiesurve ohtu metsaelustiku ning süvendab kliimamuutust. Raiemahud peab viima kestlikule tasemele.
SMI andmetel raiuti 2018. aastal rekordilised 12 741 000 tihumeetrit metsa, samuti on olnud püsivalt kõrged ka eelnevate aastate raiemahud. 2019. aasta raiemaht oli Keskkonnaagentuuri spetsialistide hinnangu järgi 11 300 000 tihumeetrit. 2019. aasta raiemahte täpsustavad SMI andmed selguvad järgmisel kevadel.
Kevadränne on hoos ja jätkuvalt ootame saabunud rändlindude vaatlusi andmebaasi PlutoF (eElurikkus) või aadressile feno@eoy.ee. Aktiivsematel linnuhuvilistel soovitame teha endale PlutoFi kasutaja. Linde vaadeldes võiks võimalusel kohapealt panna kirja kõik nähtud-kuuldud linnuliigid (nn täisnimekiri, full list) ja kasutada pesitsuskoode. Läbirändel liikide puhul pesitsuskoode ei kasutata.
Allpool ülevaade erinevate linnuliikide saabumisaegadest tänavu aasta (ja vaatluskirjete arv PlutoFi andmebaasis) ja nimekiri neist liikidest, keda järgneva paari nädala jooksul võiks oodata. Liigid reastatud saabumise järjekorras.
Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde, et 23. aprillil algab haneseire teine loendusperiood. Oodatud on hanede vaatlused üle Eesti.
Ornitoloogiaühing teeb sel aastal hanede seiret ning kutsub vabatahtlikke linnutundjaid osalema hanede loendamisel üle Eesti. Haneseire teine loendusperiood on 23.–28. aprillil (keskne loenduspäev 25. aprill). Viimane, kolmas loendusperiood on 7.–12. mail (keskne loenduspäev 9. mai).
Kõige efektiivsem on hanesid loendada hommikusel väljalennul ööbimispaigast või õhtusel sisselennul ööbimispaika, milleks on mererand, siselaht, järv, raba või ka polder.
Pildistas Kristel Vilbaste
Maajalg õitseb - nüüd võib maha istuda ja maaliste rohi olemas
Harilik maajalg ehk kassiratas Glechoma hederacea
Kui Lõuna-Eestis lubab maajalg juba maha istuda, siis põhjarannikul peame veel paljale maale istumist vältima.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
