Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Rahvapärimus: mida me ilvesest oleme arvanud?

Avapilt
Sisu

Teame, et ilves on Eesti suurim kaslane, kellel on Eestis Euroopa üks tihedaima asustusega asurkondi. Kui hunti peetakse metsa sanitariks, kes murrab saagiks suurelt jaolt  nõrku ja haigeid loomi, siis ilvese kohta on öeldud, et ta toimetab metsas halastajaõe või hirvearstina, kes sööb kõike, kellest jõud üle käib ja kes liigub.
Foto: Remo Savisaar  

 


Siin on suur ja kõrge puur,
puuris kass on hiiglasuur -
nägu pahasena pilves.
Kas on kass?
Ei, lapsed-ilves! (R. Parve)

Linnalindude ja -loomadega tekkivaid konflikte saab vältida ennetustegevusega

Keskkonnaamet annab teada

Kinnisvara haldavatel isikutel on käes sobilik aeg ennetada või oluliselt vähendada peagi majakatustel ja hoonete juures elavate lindude ja loomadega kaasnevaid probleeme.

„Inimese kõrval elab linnakeskkonnas mitmeid linde ja loomi, kellele see on loomulik elukeskkond. Nad elavad praegu ja ka edaspidi linnas inimese kõrval, mistõttu on mõistlik teada, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada ning võimalikke konflikte ennetada,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Nädalavahetusel toimuvad linnuvaatluspäevad

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Kiivitajad

Kiivitajad

Nädalavahetusel, 31. märtsil ja 1. aprillil, viiakse läbi traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad.

Osalejad ei pea tundma kõiki kohatud linnuliike aga oluline on tähele panna looduses toimuvaid muutusi. Vaatlust võib teha nii oma koduaias, minna tunnisele jalutuskäigule või siirduda nädalavahetusel linnuretkele.

Vaatluspäevadel osalenutel paluks kõik kohatud linnud (keda tunned!) kirja panna ning üles märkida, mitut lindu igast liigist nähti (kasvõi hinnanguline kogus) ja millised olid huvitavamad vaatlused või kohtumised.

Tulemused saab mugavalt sisestada elektroonilisse ankeeti.

Ürituse raames korraldab Eesti ornitoloogiaühing ka juhendajaga vaatlusretki.

Mida teha, kui märkad hukkunud vee- või metsalinde?

Veterinaar- ja Toiduamet annab teada

Kevadine lindude ränne on kohe algamas ja seetõttu tuletab Veterinaar- ja Toiduamet inimestele meelde, et lindude gripi oht on Euroopas endiselt olemas. Erinevalt eelmisest aastast ei ole praeguse ohuprognoosi järgi plaanis rakendada kodulindude väljaspidamisele piiranguid. Soovituslik on rändeperioodil linde pidada siseruumides, kuid kui linde peetakse väljas, peavad sööt ja jook olema katuse all, lindude pidamise ala katmine linnuvõrguga on soovituslik.

Väike-konnakotkastel uuendati kaitse tegevuskava

Keskkonnaamet annab teada

Kuvatõmmis 2012 aastast

Veebikaamera vahendusel on LK vaatajad saanud kaasa elada väike-konnakotkaste pesaelule

Veebikaamera vahendusel on LK vaatajad saanud kaasa elada väike-konnakotkaste pesaelule

 

Väike-konnakotkas        Clanga pomarina

 

Keskkonnaamet uuendas Eesti kõige arvukama kotkaliigi, esimesse kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka kaitse tegevuskava. 

Tegevuskavas on kirjas väike-konnakotka säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2018–2022 ning liigi pikaajalised kaitse-eesmärgid järgmiseks 15 aastaks. Nii lühema kui pikema perioodi põhieesmärgiks on säilitada Eestis väike-konnakotka praegune arvukus 600-700 paari.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.