Foto Arne Ader

Video salvestas LK-team

Põdrapulmad. Kasari luht, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Põder        Alces alces

Metsas liikuvad marjulised-seenelised on juba kindlasti märganud metsateid ületavatel põdraradadel või nende läheduses suurte loomade kraapimisjälgi. Loomad liiguvad rohke jättes jälgi ja on rahutud, sest jooksuaeg hakkab lähenema. Arne foto pärineb põdrapulmade ajast Matsalust septembrikuus ja pulmaaega katsume kindlasti kirjeldada.

Milline võib olla meie suurimate sõraliste hilissuvine toidulaud?

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Isalind Karli poolt toodud juba teine hommikueine oli rikkalik

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Isalind Karl on kurepoegi rikkalikult toitnud, kui on vähegi midagi olnud kalasumpadest võtta. Öö pesal veetis Kalvi (rõnganumbriga 7192), aga õed-vennad viibisid pesa läheduses, sest kella kuueks olid kõik uuesti pesal hommikueinet ootamas. Isalind Karl tõi esimese toidukorra poegadele juba kell pool seitse hommikul.

Fotod Arne Ader

Roostik. Havervi, Noarootsi ( www.loodusemees.ee )

Harilik pilliroog         Phragmites australis

Pilliroog on täisõitsengus, olles kõrreliste seas kõige hilisem õitseja ja enamikel aastatel ei pruugi pilliroo seemned üldse valmidagi.

Roostikud on jõesuudmetes ja lahesoppides olulised taimed ja nendest sõltub roostike elustik ning rannikumaastik. Hetkel on roostikud väiksematele rändlindudele nii toidulaud kui ööbimiskoht.

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Foto Arne Ader

Kassikakkude pesaaluse all jäi pildile kägu

Kägu       Cuculus canorus

Kägu oma kehakujult, pika saba ja teravate tiibadega võib sarnaneda nii tuuletallaja, pistriku kui raudkulliga ja meie pidasime veebikaamera kehval pildil olevat lindu vöötkakuks. Igal juhul vabandused lapsuse eest.

Käo sulestik võib paista hallikas-sinisena, aga alapool hele ja põikitriibuline. Linnu saba on pikk ja valgelaiguline ning saba ots ümmargune.

Eesti Maaülikool annab teada

Foto Arne Ader

Sookured ( www.loodusemees.ee )

22. augustil algas Tartus Eesti Maaülikoolis rahvusvaheline kurgede uurimisele ja kaitsele pühendatud konverents, kus osaleb ligi 80 teadlast ja linnuhuvilist üle maailma.

Konverentsi korraldaja, Eesti Maaülikooli vanemlektori Ivar Ojaste sõnul elab kurglasi (Gruidae) maailmas 15 liiki. „Eestlastele on eelkõige teada-tuntud sookurg. Kaks kureliiki pesitsevad Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias, neli Aafrikas ja üheksa liiki Aasias. Lõuna-Ameerikas seevastu ei ela ühtegi kureliiki. Aga näiteks meie suvisest maastikupildist väga tuttav valge-toonekurg kuulub süstemaatiliselt hoopis teise liiki ning toonekurgedest seekordsel konverentsil juttu ei tule,“ selgitas Ivar Ojaste.