Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisaks siin pesitsenud sookurgedele saabus eelmise nädala jooksul Soomest, põhjapoolsetelt pesitusaladelt Eestisse arvukalt sookurgesid ning praegu näeb päeval põldudel toitumas ja õhtuti ööbimiskohtadesse suundumas suuri kureparvesid.

Läänemaal Matsalu lahe ümbruses peatub sügisrändel septembris kuni paarkümmend tuhat sookurge. Sealne tähtsaim kurgede ööbimiskoht asub Põgari-Sassi rannas, kuhu kogunes laupäeva, 23. septembri õhtul vähemalt 10 000 sookurge.

Õhtuti Põgari-Sassile kogunevaid linde saab ka veebikaamera vahendusel jälgida. Sookured tulevad ööbimispaika õhtuti kaks tundi enne kuni pool tundi pärast päikeseloojangut ning lahkuvad hommikul varavalges päikesetõusu aegu.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Lõunalaagris Petseri külje all asusid Eesti Wabariigi aegadel 1930ndatel sõjaväe harjutusväljakud ja laagrid. Ohvitseridel olid suurejoonelised villad, sõduritel korralikud kasarmud, ratsavägi oli võimsates tallides. Harjutati täpsuslaskmist, distsipliini ja lahingupidamist.

Nüüd on sellest kõigest järel vaid mälestus. Vaid mõni üksik vundamendijupp või rohtu kasvanud paraadtrepp annavad tunnistust kunagisest sõjaväelinnakust. Üks kelder on ka veel säilinud koos laguneva puu-uksega.

Sellest hiilgusest saab siiski hea ülevaate, kui külastada Lõunalaagri õpperada. Selle looja on  RMK loodusvaht Toomas Valk.

Kirjastus Pilgrim

Karl Adami (s.1991) on loodushuviline, Keskkonnaministeeriumi noore looduskaitsja laureaat, kes on alles oma rännakuid alustamas.

Sellele vaatamata on ta juba jõudnud jagada arvukaid kohtumisi elusloodusega ETV saates „Osoon“. Teda paelub liikuv pilt, kuid erilist huvi pakub talle hetkede ja lugude talletamine fotodesse.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Haeska rannakarjamaa. Matsalu

Eesti Ornitoloogiaühingus (EOÜ) on valminud tänavukevadiste fenoloogiliste vaatluste ülevaade, kus käsitletakse 35 levinuma rändlinnu saabumist Eestisse. Lisaks rändlindude saabumiskuupäevadele leiab aruandest ka ülevaate talvitujatest, vaatluste arvust ning aktiivsetest vaatlejatest maakondade kaupa. Ülevaade põhineb enam kui 15 000 vaatlusel, mis on kogutud sadade linnuvaatlejate vabatahtliku töö tulemusena.

Tänavune talv ja kevad olid ebatavalised ning mõjutasid otseselt ka rändlinde. Jaanuarist märtsini oli kuu keskmine õhutemperatuur normist kõrgem kuni 2,2˚C ning seetõttu jäi talveks Eestisse paigale arvukalt muidu rändseid linde, nagu käblikud ja punarinnad.