Foto Arne Ader

Kevadine märtsikelluke

Kevade algus – pööripäev - võrdpäevsus „heal lapsel“ nimesid jagub.

Öö ja päev on võrdselt kaheteist tunni pikkused, päevapikkust saame nautida tänasest üha enam ja see toob meid ümbritsevale naeratuse näole…

Soojades, päikesepoolsetes ja tuulevarjulistes kohtades on märtsikellukesed õitsele puhkemas, värvulised ja haned rändavad, sookurgesid on juba kuulda. Igal järgneval päeval on põhjust millegi avastamiseks.

Pikaajaliste ilmamõõtmiste tulemusena on välja rehkendatud, et umbes 26.-28.märtsi paiku saab õhusooja olema ööpäevaringselt üle null kraadi - ootame fenoloogilise varakevade algust.

Kevadet sõbrad!

 

Wikimedia Commons

Joonis: Przemyslaw Idzkiewicz

Tekst Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing
Ülekande võimaldavad Kernel ja EENet
Sisu toetab KIK

Hiireviu pesakaamera paigaldati esmakordselt 2015 - viuaastal. Tänavu saame sama pesa jälgida kolmandat aastat järjest. Pesitsustulemused selguvad hiljemalt juuni keskpaigaks. Kas peitsema naasevad needsamad Mari ja Mihkel? 2015 jälgitud teist hiireviu pesa (Katrin ja Kalju) pole enam võimalik vaadata, sest seal on nüüd raielank...

Fotod Arne Ader

Rabahaned

 

Rabahani       Anser fabalis

 

Täna vaatleme samuti läbirändureid, tumedamaid halle ning veidi suuremaid, kui suur-laukhanesid, aga segaparvedes võime neid märgata nii rändel, kui toitumas.

Rabahanede pesitsusala algab Kesk-Soome soodest ja sealt edasi põhja suunas. Kevadrändel, märtsis-aprillis teevad meil toitumispeatusi kümned tuhanded rabahaned. Suurema parve lennupildis näeme „hanekolmnurka“, aga lennatakse ka pikalt üksteise „sabas“. Lennul häälekad - selline nasaalselt pasundav kaagutamine.