4. NÄDAL 23.1.2016.-29.1.2017. Jõgeva ümbruses
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Teisipäev 24. jaanuar
Talvised vaatlusriistad ristiku põllul
Teisipäeval oli lumikate säilinud tuulevarjulisemates kohtades
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Teisipäev 24. jaanuar
Talvised vaatlusriistad ristiku põllul
Teisipäeval oli lumikate säilinud tuulevarjulisemates kohtades
Eesti Ornitoloogiaühing annab teada
Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on puudulik ja valitud trass kahjustab olulisi loodusväärtusi
Eelmisel nädalal peeti Rail Balticu Pärnumaa trassikoridori maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande viimased avalikustamise koosolekud. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on seisukohal, et Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on olnud puudulik, ei vasta seadustele ja valitud trassikoridor võib oluliselt kahjustada kõrge loodusväärtusega alade ja liikide seisundit. Leiame, et praegusel kujul ei tohi maakonnaplaneeringut kehtestada ega keskkonnamõjude hindamise aruannet heaks kiita.
Väljavalitud trassi planeeringu ning selle KSH aruande tulemustega ei saa nõustuda järgmistel põhjustel.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, SA Keskkonnaõiguse Keskus annavad teada
Foto www.ut.ee
Põlevkivi tootmine Kohtlas 1921. aastal
Täna KUMUs tutvustatav riigi maapõue strateegia eelnõu on suunatud eeskätt kaevandamise hõlbustamisele ja intensiivistamisele. Dokument ei sea eesmärgiks kaevandamise keskkonnamõju vähendamist ega paku lahendusi Eesti ees seisvatele probleemidele nagu rohemajanduse halb seis või põlevkivi majanduslik hääbumine.
Keskkonnaministeeriumi 19. jaanuaril avalikustatud dokumendiga “Maapõuepoliitika alused aastani 2050” pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise ning kaevandamise planeerimise põhimõtted 30 aastaks.
Ornitoloogiaühing annab teada
Foto Uku Paal
Rasvatihased: ülal isaslind, all emaslind / foto: Uku Paal
Möödunud nädalavahetusel kaheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 43 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 1900 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1300 paigas üle Eesti.
Vaatlusi saab edastada kuni 6. veebruarini.
Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint ja hallvares.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.