Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Suvine suurvesi Pedja jõe luhal 18. augustil

Kuni neljapäevani oli ilm jahe ja valdavalt sajune ning päevased õhutemperatuurid 20 kraadini ei küündinud. Väga sajuseks kujunes teisipäev, kui vihma tuli peaaegu päev läbi ja hooti oli sadu tugev. Ööpäevaseks sajusummaks kogunes sel päeval ilmajaama järgi ligi 40 mm. Kolmapäevaks jäid sajud harvemaks, kuid ilm oli sompus ja relatiivne õhuniiskus päeval alla 95% ei langenud.

Reedeks sajud lakkasid ja ilm muutus ja soojaks. Nädalavahetus kujunes päikesepaisteliseks ja maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 23 kuni 26 kraadini. Oli taas võimalik suvemõnudest rõõmu tunda.

Pildistas ja kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Oti metsõunapuu

Mets-õunapuu        Malus sylvestris

Kui pilk loodusesse heita, siis kindel see, et vihategemise aeg on selleks aastaks möödas ja sügis lähenemas.

Kolletuma hakkavate kaskede kõrval märkab sügise saabudes jälle ka toomingaid, mis vargsi juba pruune ja kirjusid lehti poetavad - suvel kaob see üks esimesi kevadekuulutajaid-õitsejaid kuidagi lopsakasse rohelusse ära.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Harilik kidaöölane

Harilik kidaöölane          Xestia baja

 

Harilik kidaöölane on levinud kogu Eestis ning kõikjal tavaline. Liblikad võib kohata juuli teisest poolest, septembri alguseni aedades, mitmesugustes puistutes, aga ka avamaastikul.

Harilik kidaöölane tegutseb öösiti, päevaks ronib aga osavalt peitu ja seepärast neid eriti ei kohtagi. Kuid ühe ööga võib tehisvalgusele lennata isegi kuni 100 isendit. Kuigi harilik kidaöölane on kohati väga tavaline, põllukultuuridele ta kahju ei tekita.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Sven Zacek

Pruunkaru

Keskkonnaamet tuletab mesinikele ja metsas käivatele marjulistele meelde pruunkaruga kokkupuutumisel ettevaatliku ja ennetava tegutsemise olulisust.

Sügiseti sageneb metsas liikuvate seeneliste-marjuliste kohtumise võimalus suurte metsloomadega, sealhulgas pruunkaruga. Samal perioodil valmistuvad karud taliuinakuks, püüdes oma energiavarusid lisaks metsas saadavale täiendada ka mesilaid rüüstates.

2016 aastal on Keskkonnaametile teatatud ligi 80 pruunkaru rüüstatud mesitarust. Kuigi see arv on tagasihoidlikum kui varasematel aastatel, võib mesilate rüüstamine sügisperioodil sageneda. Igal aastal murravad karud Eestis ka mõned veised ja lambad.