Pildistas LK team

Lepiklilled

Harilik lepiklill        Chrysosplenium alternifolium

Lepiklilled õitsevad seltsingutena, kus näeme palju kollaseid õisi. Valgusrikastes veel raagus puude all kasvavad kivirikulased, kes on enamalt jaolt mitmeaastased taimed.

Kasvukohtadena eelistatakse rikkaliku niiskusega lodu-, lammi- ja soometsi, poriseid põllupeenraid, aga samuti allikate ning ojade võsastunud kaldaalasid. Väikese ja hapra juurekavaga taimed saavad hästi areneda kevadniisketel ja huumuserikastel muldadel.

Video salvestas bozena Isia, LK foorumist

Tänaöine sündmus, mis must-toonekurg Kergu õnneks ebeõnnestunult lõppes

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Hirmutav sündmus, mis möödus täna veidi enne kella viit varahommikul lõppes isalinnule vaid ehmatusega. Öine valgustus kurepesal toimib ja veebikaamerat saavad unetud öösiti vaadata.

ELFi aktsioon „Konnad teel(t)“

Pildistas Peep Saluvee

Konnad kevadiselt liikvel

Kevadiselt soe ilm tegi väga kiire alguse kahepaiksete kevadrändele terves Eestis. Kui eelmise nädala lõpus öised temperatuurid plussi läksid, startisid konnad kohe sigimispaikade poole. Eestimaa Looduse Fondi ja kohalike tublide vabatahtlike eestvedamisel korraldatakse olulisemates konnarände piirkondades kahepaiksete abistamise talguid. Algatuse eesmärk on tihedama liiklusega teedel hukkuvate kahepaiksete ohutult üle tee toimetamine.

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Metskurvits

Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

Tavaliselt algavad juba märtsis metskurvitsatel varakevadised mängulennud. Muidu peidulise eluviisiga metskurvitsad muutuvad nähtavateks kevadõhtutel. Siis siirduvad isaslinnud mängulennule, et oma eluala piire sirgjoonelise lennuga tähistada ja seda veel iseloomulike häälitsuste saatel. See paneb vaatleja heli tekitajat lennul otsima.

EOÜ linnuvaatluspäeva tulemused

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Suitsupääsukesed

Märtsi viimasel pühapäeval toimunud linnade linnuvaatluspäeval vaatles saabuvaid rändlinde 88 inimest 24 linnas. Kõige linnurikkamaks linnaks osutus tänavu Tallinn täpselt saja liigiga.

Pühapäeval vaatles 88 inimest 24 Eestimaa linnas kokku 133 linnuliiki. Tänu varasele kevadele said seekordsed liiginimekirjad väga pikad ja nii mõneski linnas kohtasid vaatlejad rohkem liike kui varasematel aastatel.

Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus vaatlejad panid kirja sada linnuliiki. Pealinnale järgnes 93 liigiga Haapsalu. Kolmandat kohta jäid 82 liigiga jagama Tartu ja Võru, mis osutusid ühtlasi kõige liigirohkemateks sisemaalinnadeks.