Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Tartu loodusmaja annavad teada

Loodussõbraliku aia rajamise õppematerjal soodustab toidu kasvatamise teadmiste levikut ja edendab õuesõpet

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekti “Kasvades oma toiduga” eestvedamisel valmis abimaterjal, mille järgi saavad haridusasutused endale õppeaia rajada. Digitaalne juhend keskendub kooli ja lasteaia tingimustesse sobivatele taimekasvatuse lahendustele, aga neid teadmisi saab kasutada ka era- või kogukonnaaias toimetades. Ligi sajaleheküljelise materjali koostas Anneli Ehlvest Tartu loodusmajast.

Huvilised saavad juhendiga tutvuda aadressil: LINK

Pildi ja video salvestas Liz, LK foorumist

Isaslind lendas pesaalusele

Kassikakk        Bubo bubo

Veebikaamera vahendusel saime eile hommikul kuulda kassikakupaari häälitsusi. Me ei tea, kas tegu on paaritumisega ja paraku ei tea ka seda kas kassikakupaar paaritub metsaalusel maapinnal (meie looduses peaks see nii toimuma) või mõnel madalamal puul?

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Auga puhkemetsa lageraiepõhine uuendamine, millega kaasnes ka metsapõleng

Lageraiepõhine puhkemetsade majandamine ja uuendamine, mida praktiseerib Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) läheb vastuollu metsanduse hea tava ja kutse-eetikaga (viide). RMK juhatuse 10.12.2019 otsusega nr 1-32/97 oli KAH-alade (kõrgendatud avaliku huviga ala) ja ÜKH-alade (üksikisiku kõrgendatud huviga ala) mõisted lisatud RMK asutuse sisesesse dokumenti: „RMK kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja seal tehtavatest töödest teavitamise juhend”.

Jäädvustas LK-team

Mänsaku portree Arne Ader

Mänsak        Nucifraga caryocatactes 

Mänsakuid jääb meile talvituma kuni mõnekümne tuhande ringis, aga vähemal arvul võib neid talveks jääda, kui sarapuupähklite ja tammetõrude saak oli kasin. Kes omale talvevarud kogunud, see tavaliselt mujale rändama ei hakka ja talve aitavad mänsakutel üle elada kuuse- ja männikäbide seemned.