Pildistas LK team

Marjataimena lillakad olulised ei ole

Lillakas      Rubus saxatilis

Lillakad kasvavad üle kogu Eesti kuusikutes ja kuuse-segametsades, salumetsades ning isegi kõdusoo metsades.

Viljakandvate vartega taime kõrgus võib kasvada kuni kolmandiku jagu meetrist, aga olla ka oluliselt pisemad. Kuid lillakate väikeste ogadega kaetud võsundid võivad olla päris mitme meetri pikkused. Paremini arenevad lillakad päikeselistel kasvukohtadel ja raielankidel, kus võivad suisa tihnikuid moodustada ja istutatud noori puid lämmatada.

Estbirding tuletab meelde

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Tundrarüdid

Estbirding kutsub kõiki vanu ja uusi võistkondi linnurallile Estonian Open, mis toimub juba 30-ndat korda!

Ralli aeg: laupäev 16. august 2025, kell 3:00-17:00

Ralli ala: kogu Eesti 

Ralli reeglid leiab siit ja põhiliikide nimekirja siit. NB! Muudatus ralli reeglites: sel aastal ei kohaldu mootorsõidukitele kilometraaži piirangut.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Pune

Harilik pune    Origanum vulgare

Niitudel on pune täisõies, levitades päikese paistel oma vürtsist aroomi. Harilik pune kasvab tugevakasvuliste puhmastena, aga on levinud paiguti. Taime õied on kännastes, lehed väikese rootsuga ja ümarad. Segi võime välimikult ajada mõnede müntidega, aga lõhn reedab pune alati.

Punet kasutatakse edukalt aedmajoraani asemel liha- või juurviljatoitude maitsestamisel ja seda kas kohe loodusest korjates või kuivatatult, sest pune lisamine toidule soodustab toitainete omastamist. Taime on meie esivanemad kasutanud vorstide valmistamisel.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Sigur

Harilik sigur     Cichorium intybus

Hariliku siguriga on selline lugu, et tegu ei ole meie looduse põlise taimega ja ka looduslikku kooslusesse pole taimed suutnud sulanduda. Kasvukohtadeks jäävad jäätmaad, kõikvõimalikud teede veered ja samuti raudteede või elamute läheduses, kas siis kõrreliste, teelehtede või nurmikate seltsis või lillepeenardel ilutaimena.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Kassisaba

Kassisaba       Veronica spicata

Alates juulikuust õitsevad Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel seal päris tavalised mailased (Eestis kasvab neid paarkümmend liiki), aga õitsemine jõuab lõpukorrale alles septembrikuul.

Kassisabade pikas õisikus avanevad esmalt alumised õied ja nii võib taim õitseda pikalt ning silmailu pakkuda.