Koostas Tiiu Tali, Eesti Ornitoloogiaühing
Ornitofenoloogiliste vaatluste koordinaator

Fotod Arne Ader

Muutused vaatluste arvus varasematel tulijatel viimase nädala jooksul.

Täpikhuik - kaks vaatlust > 6 vaatlust.

Lõopistrik - 6 vaatlust > 18 vaatlust, alates 26.04 vaatlusi pea igapäevaselt.

Herilaseviu - üks vaatlus > 3 vaatlust.

Räästapääsuke - 7 vaatlust > 31 vaatlust, alates 28.04 vaatlusi igapäevaselt.

Video salvestas LK team

Pildistas Jaan Mitt

Õhtuhämaruses liikuv põder koos kahe vasikaga

Põder          Alces alces

Aprilli teisel poolel algas põdralehmadel poegimine, aga see täieneb maikuus.

Esmakordselt poegivatel kuni paariaastastel põdralehmadel sünnib tavaliselt üks vasikas. Emasloomade vanuse kasvades ja hea toitumuse korral võib vasikaid sündida kaks ning aruharva kolm.

Vastsündinute kaal võib päris tublisti kõikuda: jäädes kuue ja kuueteist kilo vahemikku. Tragid vasikad hakkavad lisaks emapiimale pea kohe ka rohtuliblesid toiduks tarvitama.

Pildistas LK team

Jänesekapsas alustas õitsemisega

Harilik jänesekapsas          Oxalis acetosella

Meie looduses ei ole teisi õistaimi, mis täielikult varjus õitseksid.

Jänesekapsa õhkõrnad, ristikut meenutavad haprad lehed on vaid paari rakukihi paksused ja kuivamise vastu puudub neil kaitsekiht. Nende kasvukoht jääb sageli kuusikute kaitsvasse hämarusse. Õitseaeg on alanud, kuid valgusküllastes metsades me jänesekapsaid ei leia.

Iga jänesekapsa õierao tippu kaunistab üksainumas õis ja kui hapukat lehte mekkida, siis võime küsida, kas see õbluke vars suudab taime toita?

Ülekande võimaldab Teetormaja

Veebikaamerra kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

otsestriim | uudised | foorum