Koostas Tiiu Tali, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projektijuht

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Viimase nädala jooksul on saabunud juurde käosulaseid (26 vaatlust), hall-kärbsenäppe (24 vaatlust), piiritajaid (26 vaatlust), rukkirääku (47 vaatlust), mõned peoleod (6 vaatlust).

Värbrüdi ( www.loodusemees.ee )

Margus Ots, tuttpütiaasta koordinaator

Eile, 12. mai pärastlõunal sattus kaameraga tuttpüti pesa tugevatest läänetuultest põhjustatud lainetuse meelevalda ja vaid nõrgalt hõredasse kaldaroostikusse ankurdatuna pääses algsest kohast lahti. Vanalinnud üritasid küll pesa uuesti rookõrte külge kinnitada ning kõrgemaks ehitada, kuid tänaseks on pesa, kuhu emaslind jõudis kolm muna muneda, lainetuses lõplikult lagunenud.

Tuttpüti lagunenud pesa, 13.05.2020.

Keskkonnaagentuuri interaktiivne ülevaade

Looduskaitse arvudes - 2019:

Eestis on möödunud aasta lõpu seisuga 3923 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 611 297 ha, mis suurenes aastatagusega 58 kaitseala võrra meie laane- ja salumetsades.

2019. aasta lõpu seisuga on Eestis looduskaitsealasid 231, maastikukaitsealasid 154, rahvusparke 6, uuendamata kaitsekorraga alasid 59, kaitsealuseid parke ja puistuid 512, hoiualasid 319, püsielupaiku 1553, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23 ja kaitstavaid looduse üksikobjekte 1066.

Tutvu ülevaatega: LINK

Looduskaitse 110 „Hoia, mida armastad!“

Keskkonnaamet soovitab vaadata

Eesti looduskaitse 110. sünnipäeva tähistamiseks valmisid sel kevadel andeka filmitegija Ants Tammiku käe all lühifilmid kõigist kuuest Eesti rahvuspargist. Keskkonnaamet kutsub filmidega Eesti loodusest osa saama nii eestlasi kui ka väliskülalisi.

Valminud lühifilme imekaunite kaadritega Vilsandi, Lahemaa, Matsalu, Karula, Soomaa ja Alutaguse rahvusparkidest saab vaadata Keskkonnaameti YouTube’i kanalil.

Igast rahvuspargist kiirema, kuid põgusama ülevaate saamiseks on kanalil ka üheminutilised kokkuvõtted.

Veebikaamera pilt Venegor, LK foorumist

Tuttpütt       Podiceps cristatus

Miks ja kuidas võis selline olukord  tuttpüttide pesal üldse tekkida? On ju tegu veelindudega kellele peaksid nii kohalikud olud, kui ohud tuttavad olema.