Marko Mägi, Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut, linnuökoloogia teadur

Teadusuuringuid, mis sedastavad viimase kümne aasta jooksul intensiivistunud valgusreostuse mõju loomade elukäigule, leiab üha rohkem. Tehisvalgus mõjutab asulate, tööstushoonete või muu taristu läheduses elavate päevase eluviisiga loomade und, kuid mõnel juhul soodustab pesitsemist. Näiteks meelitavad tänavalambid ööliblikaid, neist toituvad päevase eluviisiga linnud võivad pikendada tavapärast toitumisaega öötundide arvelt; on ka teada, et öösiti ületavad rändavad linnud linnu kõrgemalt kui maapiirkondi (loe siit).

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Neeruti mõisa allee. Foto VikipeediA

Rekord nr. 55. Unikaalne Neeruti mõisa allee.

Neeruti mõisa vahtra allee on mõlemalt poolt kaherealine, mis on ise unikaalne nähtus. Allee rajati juba mõisnike ajastul.

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 56. Unikaalne Joaveski joastik.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Pruun-suurkõrv ( www.loodusemees.ee )

Öösel hiirekrõbina peale ärgates tuleb jälle pähe ütlus “hiirvaikne”. No ei ole vaikne. Aga ühel hetkel saabus mulle arusaamine, et vanarahvas on tegelikult ka nahkhiiri hiirteks pidanud ja ehk on aastasadade jooksul algus kaduma länud. Nahkhiirevaikne on tõesti vaiksemast vaiksem. Kuigi nemadki suudavad suvel majavoodri vahel oma järglasi ilmale tuues päris valjult krabistada.

Aga nii suvetaevas, kui ka praegu koobastes ja keldrites oskab ta küll omi asju hiirvaikselt ajada.

Foto VikipeediA

Praegusel ajal näeb kiilassilm sedamoodi välja

Harilik kiilassilm       Chrysoperla carnea

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

1. osa

Jaanuarikuu lõpupäevil potsatas minu postkasti kiri teadurilt Kevin Le Restilt Prantsusmaa rahvuslikust jahi ja eluslooduse asutusest (Office National de la Chasse et de la Faune Savage; ONCFS) küsimusega, kas temal koos kolleegidega oleks võimalus püüda Eestis septembri lõpus ja oktoobri algul ehk vahetult enne rände algust 15 metskurvitsat. Eesmärk oli paigaldada GPS-saatjad ja lindude rännet jälgida.

Metskurvitsa portree / Foto: Damien Coreau