Fotod Arne Ader

Siidisaba

Siidisaba ehk viristaja            Bombycilla garrulus

Kuula Loodushelist siidisabasid viristamas: LINK

Ilmade külmenedes on põhjapoolsemaid pesitsejad meile oma suvistelt elualadelt juurde saabunud.

Meil tänavu pihlakasaak „ikaldus“, seega võiks ennustada, et siidisabad jäävad meile vaid lühiajaliselt peatuma. Rändurid leiavad nälja kustutamiseks veel puudelt õunu, viirpuumarju, arooniaid, aga kõike muud söödavat leidub juba kasinalt.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

(Uuendatud Street View vaatega 2018. aasta kevadel)

Osmussaar on kõige loodepoolsem maatükk Eestis, Dirhamist lahutab seda 8 kilomeetrit avamerd. Dirhami sadamast ongi kõige lühem tee laevaga saare lõunatipus asuvasse madalasse sadamakohta.

Looduse poolest on Osmussaar vägagi unikaalne. Põhjakaldal asub veest ja jääst uuristatud skulptuurne pankrannik ning kaldale on uhutud ka mõned pommikestad (ning üks pooleks murdunud raudlaev), sisemaal on mitu umbjärve, lõunaotsas ilusad liivarannad ja bretšarahnud.

Ühepäevane retk saarele sisaldab ca 12 km jalutamist.

Kokkuvõtte koostas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Mägrakaamera lõpetas sündmusterikka hooaja, millest sai varasemate aastate mägrahooaegadega võrreldes paras rätsepalõige selles mõttes, et loomad rõõmustasid vaatajaid sagedase eetris olekuga ja ei läinud suvel kodukünkalt pikemaks ajaks ära.

Juba striimimise kolmandal päeval oli võimalus põgusalt näha urust väljuva mägraema lõugade vahel pisikest niutsuvat kutsikat, kes rändas kuhugile linnaku serva värskelt sätitud pessa, teine kutsikas viidi samal viisil paar tundi hiljem.

Üheksateiskümne urusuudmega mägralinnakus nägid ilmavalgust veel vähemalt seitse kährikupoega. Linnarahva sagimist jätkus päeva ja öösse.

Video salvestas Ahto Täpsi

Varatalvisel ajal tegutsevad rähnid veel vaikselt pehkinud puid toksides. Metsades pole märgata ka veel rähnide sepikodasid… Vaikselt tegutsejaid peab lihtsalt märkama.

Tutvustame linde ilmumise järjekorras.

Hallpea-rähn                  Picus canus