Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Taas on lopsakas hein oma vägevuse kaotanud ja maadligi madalamaks vajunud. Puude lehed on langenud raske kihina maale ja loonud suurepärase sillutise metsaretkedeks. Vaevarikkad sääse- ja parmuajad on läbi ja nüüd on aeg looduse kaunimaid kohti avastada.

Kõige parem allikate otsimise aeg ei ole veel siiski käes, sest maa ei ole külmunud ja pole esimest härmalund, mis näitaks kätte maapinna soojemad kohad, aga esimese allikaretke ma möödunud pühapäeval tegin.

Marek Laimets

Video salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Teder       Tetrao tetrix

Tedrekuked sulgisid hilissuvel ja kannavad juba septembrist silmatorkavat hundsulestikku. Musta sulestikuga linnu kukal, kael, osa selga, puguala ja sabasuled on värvikalt metalliläikelised, mida paraku udune sügisene varahommik ei lase videos välja paista.

Foto Arne Ader

Väikekosklad

Väikekoskel         Mergellus albellus

Alustame meil talvituvate kosklate hulgast kõige väiksematest ja vähemarvukatest.  

Meil väikekosklad ei pesitse ja ka läbirändajate aeg hakkab tasapisi otsakorrale jõudma, talvituma jääjate arvukus pole eriti suur - olenedes muidugi jääoludest.  Väikekosklaid võime kohata nii lääneranniku merelahtedel, kui meie sisevete suurematel järvedel, aga ka jõgedel.

Video ja karu näopilt Ahto Täpsi

Ilusaks ja ümaraks on karud ennast suvega söönud, kevadel käidi ringi paari numbri jagu suurema kasukaga, aga nüüdseks paistab uues, tihedas talvekasukas kõik ilusasti trimmis olevat

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

Eks mesikäpad hakkavad nüüd endid magama sättima. Söömas enam ei käida, soolestik vajab põhjalikku tühjendamist enne talveuinakut kuna karud talvepesas ei rooja.

Fotod Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi

Sõtkas         Bucephala clangula

Sukelpartidest sõtkad pesitsevad meie siseveekogude metsasematel aladel, aga vähearvukalt, hinnanguliselt kuni viis tuhat paari.