Linnuliigid pani kohapeal kirja Peeter R. Raudsepp

Foto Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

4.00

Ilm päris talvine, üle kuue kraadi külma. Alustasin kuulamist. Esimesel tunnil kodukakk ja sinikaelad. Üllatab see sinikaelte öine liikumine. Keegi ragistab pidevalt võsas ja musträstas on sellest häiritud, kostavad linnu ärevushüüud.

5.02 

metskurvits

5.09

punarind

5.10

laulurästas

5.14

haned madalal ülelennul, tiibade vihin on kuulda

5.34

sookurg

rasvatihane

5.35

salutihane

hallpea-rähn

nõmmelõoke

käbilinnud ülelennul

laulurästad lõpetasid laulu

5.37

värbkakk

5.38

puukoristaja

5.39

vares

pasknäär

5.40

harakas

5.43

leevike

5.44

Linnuliigid pani kohapeal kirja Peeter R. Raudsepp

Foto Arne Ader

Laulurästas ( www.loodusemees.ee )

Juba eile hilisõhtul läks külmaks ja ööseks langes kraadklaasi näit õhus nelja külmapügalani. Lumi kaamera ees sulas alles peale keskpäeva ja öösel jäätunud kaldavesi ei sulanud isegi õhtuks.

Lõokesed alustasid oma laulu külma ilma tõttu hiljem. Läbirändajaid hommikupoolikul kuulda ei olnud. Hästi aktiivsed olid hommikutundidel rähnid.

26.märtsi hommik kella 5.10 – 8.30-ni

kodukakk

laulurästas

musträstas

sinikael

sookurg

sõtkas

käblik

metskurvits

käbilind (liik määramata)

vares

harakas

puukoristaja

rohevint

rasvatihane

hallpea-rähn

sinitihane

tutt-tihane

talvike

leevike

musttihane

musträhn

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumikellukeste õienupud avanesid

Oli varakevadine aeg muutlike ilmadega.

Päikesepaiste vaheldus sadudega. Aegajalt sadas vihma hulka tahkeid sademeid.

Kolmapäeva hommikuks tekkis ajutine lumikate, mis juba keskpäevaks kadus. Nädala sademete summaks kogunes 18mm, mis moodustab märtsikuu vaatlusrea keskmisest ligi 60%.

Päevased termomeetri näidud tõusid enamasti õhus üle viie kraadi. Kõige soojem oli ilm neljapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur küündis kaheksa kraadini.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnulaul on loodusmaastiku lahutamatu osa. Kuna peaaegu kõik linnuliigid kasutavad laulu (või muid häälitsusi) omavahelises suhtluses, on alust arvata, et laul on kujunenud mitmete keskkonna ja liikide omaduste põhjal. Kuigi laulvaid linde on looduses palju – värvulised, kellest suur osa on laululinnud, moodustavad poole linnuliikidest - on linnulaulu kujunemist keerukas uurida; piiravaks on eelkõige liikide laulude heakvaliteediliste salvestiste nappus. Üksikute liikide laulu parameetreid on uuritud palju, kuna sellest sõltub paljude lindude puhul nende sigimisedu, kuid ülevaatlikud uuringud seni siiski puudusid.

Linnuliigid pani kohapeal kirja Peeter R. Raudsepp

Foto Arne Ader

Leevike (www.loodusemees.ee)

Leevikeste vaikset laulu me varsti enam ei kuule, kui linnud pesitsema siirduvad.

25.märtsi hommik ca 5.20- 9.40, seejärel  tuul järsult tugevnes ja linnulaulu jäi vähemaks.

Ilm oli nö varakevadine, päeval rabistas lumekruupe ja tahkevõitu sademeid, õhtul sai maapindki korraks valgeks.

Keda siis kuulda oli:

suur-kirjurähn

laululuik

hallpea-rähn (trummeldamine)

musträhn

puukoristajad (vastamisi kahel territooriumil)

kaelustuvi

käblik

hanede tagasiränne jätkub

rasvatihane 

leevike

musträstas

laulurästas

hallrästas

pasknäär

nõmmelõoke

põldlõoke

kiivitaja

talvike

tutt-tihane