Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

VIDEOD: karud jätavad talveasemeid maha

Videod ja jäljerida Ahto Täpsi

 

 

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

 

Märtsikuus võime leida lumelt esimesi karujälgi. Saaremaalt kümmekonna päeva eest, Valgamaalt eelmisel nädalal ja Alutaguselt alates üleeilsest.

Kui talveuni häirimata magatud on varasemad ärkajad täiskasvanud isakarud. Emaskarude liikumised jäävad hilisemasse aega, kui küljealune just suisa märjas ei saa. Poegadega emakarud on kõige kauem talvepesas.

Kuidas jälje järgi karu vanust võiks hinnata?

Saksamaa hundipopulatsiooni taastumisel on võtmerolli mänginud sõjaväebaasid

Avapilt
Sisu

Huntide populatsioon on Euroopas kasvamas.
Foto: Valeri Štšerbatõh

 

Hundid hävitati Saksamaal 19. sajandil, ent 1980. ja 1990. aastatel Euroopas vastuvõetud looduskaitsealased seadused lõid hundi tagasitulekuks soodsa pinnase. Üksikud hundid hakkasid Poolast Saksamaale naasema 1990. aastate lõpus. Esimene pesakond sündis aastal 2001. Tänaseks elab Saksamaal 73 hundikarja ning 30 hundipaari, kusjuures populatsioon kasvab jõudsalt.

 

Huntide naasmise lugu analüüsides on avastatud, et olulise hooandja rolli täitsid Saksa suured Külma sõja aegsed sõjaväepiirkonnad. Nimelt on seni igas liidumaas esimesed hundipaarid ennast sisse seadnud just sõjaväe treeningpiirkondadesse.

 

Talilinnukaamera lõpetab ülekande

Veebikaamera kuvatõmmis Balistar, LK foorumist

 

Hallpea-rähn ehk hallrähn      Picus canus

 

Lõuna-Eestis on viimaste päevade sajud lumikatet oluliselt vähendanud. Lõunatuuled aitavad rändlindude liikumisele kaasa – elu liigub paratamatult kevade suunas. On paras aeg lõpetada talilinnukaamera ülekanne. Täname vaatajaid!

Talilindude toidulaua eest kandis hoolt Balsnack, www.balsnack.ee

Orjavits

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kibuvits

Kibuvits ( www.loodusemees.ee )

Küllap tekitab kibuvitsa valimine selle aasta puuks paljudes inimestes hämmeldust, sest mis puu see kibuvits siis ikka on? Auväärse tiitli saamise põhjuseks ehk lihtsalt see, et omamaised puud on meil juba kord kõik seda tiitlit kandnud, sest aasta puud valitakse ajakirja Eesti Looduse eestvedamisel juba 1990ndatest.

Ja kuigi kibuvitsal pole ühtset tüve, mis on puu tunnuseks, siis on ta meie rahvale ikka oluline olnud. Ja eelkõige lastele on ta ikka puuna tundunud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.