Fotod Arne Ader

Kukemari

Harilik kukemari       Empetrum nigrum

Foto Arne Ader

Soopardid

Soopart       Anas acuta

Läbirännet on merel juba märgatav, aga massränne alles algamas, mis kestab veel oktoobrikuus. Rändepeatusi tehakse Väinamerel, Haapsalu ja Matsalu lahtedel. Meil haruldaseks muutunud liik, keda võis pesitseda vaid mõnikümmend paari.

Kui kevadrände aegu kandsid isaslinnud päris kenitlevat sulestikku, siis juuli lõpust alates sarnaneb ka nende välimus emas- ja noorlindude tagasihoidliku „pardipruuniga“.

Kirjutas Aivar Leito

Foto Arne Ader

Sookurg

Tere jälle head sookurehuvilised!

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Punase  leedri  viljad  on  pilku  püüdvad 

Südasuvine  soojus  jätkus. 

Päeviti  tõusid  maksimaalsed  õhutemperatuurid  19...22  kraadini  ja  öösiti  langes  termomeetrinäit  7,5...15  kraadini.  Jahedamad  oli  ööd  nädala  esimesel  poolel,  mis  langetas  ööpäeva  keskmise  õhutemperatuuri  esmaspäeval  ja  teisipäeval  14  kraadini.  Järgnevalt  ilm  taas  soojenes  ja  keskmine  õhutemperatuur  tõusis  üle  15  kraadi,  laupäevaks  ja  pühapäevaks  juba  17...17,5  kraadini. 

Vihma  registreeriti  nädala  jooksul  neljal  päeval,  kuid  sajusummaks  kogunes  ainult  neli  millimeetrit. 

Hommikuti  oli  rohi  kastest  märg  ja  neljal  korral  esines  udu. 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Valdava osa tihaste pesast moodustab sammal. Näiteks rasvatihasel (Parus major) võib sammal moodustada pesamaterjalist kuni 80%, sinitihasel (Cyanistes caeruleus) 76%, kuid sõltuvalt tihaseliigist ja õõnsusest võib kasutatud pesa alumist kihti moodustava sambla hulk olla suuremgi. Sammal kogub enese kaalust 2–9 korda rohkem vett ja õõnsustesse sadanud või nõrgunud liigset vihmavett imades võib see reguleerida pesaõõnsuse niiskusrežiimi, jättes munad või pojad kuivaks. Võimalik, et sambla antibakteriaalsete omadusete tõttu kasutavad tihased pesades teatud sammaltaimeliike teadlikult.