Olukorda selgitab Aivar Leito

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled

Valgepõsk-lagle      Branta leucopsis

Tähelepanelik linnuhuviline kindlasti märkas, et kevadel peatunud valgepõsk-lagled lahkusid üsna varakult, valdavalt juba mai teisel dekaadil. Enamasti toimub nende läbiränne ja äraränne meilt mitme lainena 15-25 maini.

Valgepõsk-laglede kevadrände mudeli järgi on nende stardimoment peatuspaigast Eestis samaaegselt nii juhuslik kui ka determineeritud kusjuures ükski faktor eraldi ei ole määrav üheselt.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Hall-kärbsenäpp istumisoksal

Eestis elab kolm lindu, kes inimesega silmitsi elada tahavad. Suitsupääsuke, hall-kärbsenäpp ja linavästrik. Suitsupääsuke on neist kõige julgem, aegajalt võtab ta ette lennutuurid kohe inimeste toas, ei pelga pesa ehitada inimelamutesse või kõrvalhoonetesse. Küllap just seetõttu on ta ka meie rahvuslind.

Linavästrik käib meil õues kogu aeg kannul, niidad sa siis muru ja kohe masina taga on ta putukaid otsimas või kaevad maad – ta peaaegu hüppab hargi kõrval, kui mõnd putukat näeb.

Hall-kärbsenäpp teeb oma pesa meie majade juurde kõikidele ripakile jäetud asjadele – olgu see siis seina najale toetatud harjavars, elektrikapp või kuuri viimata linnutoidumaja.

Hall-kärbsenäpist ma seekord rääkida tahangi.

Veebikaamera pilt Sova, LK foorumist

Varahommikul jäeti kotkapoeg üksinda pesale toimetama

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

Teeme väikese tagasivaate kotkapoja elukäigule.

Kotkapoeg koorus 24. aprillil, 18. märtsil emaslinnu poolt pesasse munetud esimesest munast. Teadupärast oli pesas mune kaks, aga üks hilisemalt munetu purunes pesas.

Pole vanalindudel toiduga muret, aga liiga teevad kuumad ilmad ja ka sääsenuhtlus, millest kotkad eriti välja ei tee.