EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Kiivitajad

Nädalavahetusel, 31. märtsil ja 1. aprillil, viiakse läbi traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad.

Osalejad ei pea tundma kõiki kohatud linnuliike aga oluline on tähele panna looduses toimuvaid muutusi. Vaatlust võib teha nii oma koduaias, minna tunnisele jalutuskäigule või siirduda nädalavahetusel linnuretkele.

Vaatluspäevadel osalenutel paluks kõik kohatud linnud (keda tunned!) kirja panna ning üles märkida, mitut lindu igast liigist nähti (kasvõi hinnanguline kogus) ja millised olid huvitavamad vaatlused või kohtumised.

Tulemused saab mugavalt sisestada elektroonilisse ankeeti.

Ürituse raames korraldab Eesti ornitoloogiaühing ka juhendajaga vaatlusretki.

Veterinaar- ja Toiduamet annab teada

Kevadine lindude ränne on kohe algamas ja seetõttu tuletab Veterinaar- ja Toiduamet inimestele meelde, et lindude gripi oht on Euroopas endiselt olemas. Erinevalt eelmisest aastast ei ole praeguse ohuprognoosi järgi plaanis rakendada kodulindude väljaspidamisele piiranguid. Soovituslik on rändeperioodil linde pidada siseruumides, kuid kui linde peetakse väljas, peavad sööt ja jook olema katuse all, lindude pidamise ala katmine linnuvõrguga on soovituslik.

Keskkonnaamet annab teada

Kuvatõmmis 2012 aastast

Veebikaamera vahendusel on LK vaatajad saanud kaasa elada väike-konnakotkaste pesaelule

Väike-konnakotkas        Clanga pomarina

Keskkonnaamet uuendas Eesti kõige arvukama kotkaliigi, esimesse kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka kaitse tegevuskava. 

Tegevuskavas on kirjas väike-konnakotka säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2018–2022 ning liigi pikaajalised kaitse-eesmärgid järgmiseks 15 aastaks. Nii lühema kui pikema perioodi põhieesmärgiks on säilitada Eestis väike-konnakotka praegune arvukus 600-700 paari.

Kirjutas Aivar Leito

Foto Arne Ader

Sookurepaar

Praeguse seisuga on kõik meie saatjaga varustatud sookured alustanud oma kevadrännet.

Kõige viimasena „võttis jalad kõhu alt välja“ Soitsjärve ääres üle-eelmisel aastal sündinud sookurg „Ivar“ kes veetis talve Tuneesias. Täpset stardiaega me kahjuks ei tea, sest temal on vanemat tüüpi, USAs valmistatud MTI GPS-satelliitsaatja kust saame andmed Argos sidesüsteemi abil paketina iga viie päeva tagant ja alati ei ole asukohamäärangud täpselt laekunud, kuid suure tõenäosusega alustas ta rännet 20. märtsil.

Tartu Ülikooli teadurid annavad teada

Fotod Aveliina Helm

Liigirikas teeserv Pärnumaa

Mürgitatud teeserv Pärnumaa

Vaesunud maastikel, nagu on näiteks paljud Eesti põllumajandusmaastikud, pakuvad teeservad putukatele ja paljudele taimeliikidele sageli ainsat elupaika. Niitmise asemel üha laialdasem taimemürkide kasutamine teeservades (alumine pilt Pärnumaalt) on üks näide selle kohta, kuidas looduskeskkonda koheldakse mõtlematult, seda tarbetult kahjustades. Ülemisel pildil on näide elurikkust toetavast teeservast Pärnumaal.