Fotod Arne Ader

Suur-kiirgliblikas

Suur-kiirgliblikas        Apatura ilia

Paljud meist on kiirgliblikat, seda koerliblikaliste seltsi kuuluvat kohanud? Kes kohanud, võivad kinnitada, et vaatepilt on üpris lummav.

Tiibade siruulatus küünib kaheksa sentimeetrini: mustjaspruune tiibu katab valge muster, tiibade ääred õrnalt oranshi ja sinise kirjega ning oranshiga piiratud silmatähni.

Pildimaterjal Ahto Täpsi, www.metsaruum.ee

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Emasloomaga liiguvad tänavused noored loomad kuni järgmise aasta kevadise vanaloomade innaajani, noored talvituvad emakaru läheduses. Järgmisest kevadest alates peab iseseisvalt hakkama saama, suguküpsuseni jääb siis veel aega paar kolm aastat. Karud on pikaealised, kui midagi ei juhtu võib vanus küündida veerandsaja aastani.

Teada annab Kalev Rattiste

Fotod Arne Ader

Lindude rõngastamine Kakrarahudel

Kalakajakas        Larus canus

Tänavu kevadel sai Matsalus Kakrarahul  pesitsev kalakajakas Enn (10-aastane, sündinud 2008 Kakrarahul) endale GPS saatja.

Kui veel eelmisel nädalal tegutses ta koloonias oma pesitsusterritooriumil, siis nüüdseks on ta läinud rändele. Eile südaöösel peatus ta Saaremaa kagurannikul, kuid tänase öö veetis ta juba Gotlandi saare lõunatipus.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Rukkililled nisupõllul

Mingil hetkel hakkame loodusest rukkililli otsima. Enamasti me pole neid enne tähele pannud, aga juuli teisel nädalal on neid kõikidele eestlastele korraga vaja.

Ja tõe poolest, on olemas kindlad põllud, sellised, kus kaheidulehelisi ei tõrjuta, kus nad just sel ajal õitsevad.

Küllap on palju asju, mida me oma rahvuslille kohta avastama peame. Näiteks kasvõi seda, millal rukkililled meie põldudel õitsema hakkavad. Ja kui inimestelt küsida, siis arvavadki nad, et ju laulupeo aeg see on, sest siis on kõigil rukkililled tõesti käes ja peapärjas.