Kaldapääsukese uurimisprojekt „Riparia“

Kaldapääsuke      Riparia riparia

Möödunud aasta kevadel ja suvel koguti ligi 60 vabatahtliku vaatleja abiga kaldapääsukese veebirakendusse üle Eesti vaatlusi pesitsevate kaldapääsukeste kohta. 

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Põhjatihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Palju lihtsam on põhja- ja salutihast eristada häälitsuste järgi.

EMÜ annab teada

Näivleetunud mulla profiil (foto: EMÜ)

Eesti maaülikoolis korraldatud mullapäevadel otsustati 2018. aasta mulla valik: segametsade punakaspruun näivleetunud muld.

EMÜ mullateaduse professor ja õppetooli juhi Alar Astoveri sõnul on näivleetunud mullad ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel on peamiselt levinud võimsate kuuskedega segametsad. Sellise mullastikuga metsad on samuti hinnatud seenemetsad.

Ühtlasi on näivleetunud muld Liivimaa põllumehe parim muld ja  kasutussobivuselt universaalne: sellel saab kasvatada enamikku mulla suhtes nõudlikke kultuure nagu teraviljad, kartul ja raps.

Video salvestas Fleur, pildi napsas Laranjeiras, LK foorumist

Noor ning suur kanakull, ilmselt Soomest saabunud, arvasid nii Aivar Leito, kui Urmas Sellis

Kanakull        Accipiter gentilis

Talvisel ajal on kanakullid nähtavamad ja ka arvukamad ning seda mitmel põhjusel. Suvel pesitseti metsades, seda päris peiduliselt. Mingi osa noor- ja vanalindudest rändas lõuna suunas, aga põhja- ja idapoolt on saabunuid märksa rohkem. Seega võiks talviseks arvukuseks hinnata tuhatkond lindu, aga talvine lindude loendus annab kindlasti täpsema tulemi.