Video ja foto Ahto Täpsi

Karu ehk pruunkaru        Ursus arctos

Jahihooaeg, mis kestab oktoobri lõpuni on mesikäpad maru ettevaatlikeks muutnud. Pole neil peale inimese eriti kedagi peljata.

Alutagusel, kus ka video salvestatud elutseb arvatavalt umbes kolmkümmend pruunkaru, kogu Eestis seitsmesaja ringis. Teadmiseks, et jahti ei tohi pidada poegadega emasloomale.

Nägemine on pruunkarudel halb, kuulmine metsaelanikul inimesest hulga parem, aga haistmine väga hea – videolgi teeb „oti“ ettevaalikuks just inimlõhn.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Vikipeedia

Šamaanitrumm Burjaatiast

Imelikult ja äkki sai tänavu sügis oma näo. Õigupoolest oli ju kogu suvi sügiselik. Vaid poolteist nädalat sooja ja üliniisket ilma meile tänavu kingitigi.

Janek Pärn
Kelvin-Helmholtz pilvelained helkivatel ööpilvedel. Pilvepiir 2017 võidutöö

Ilmaportaal ilm.ee, ajakiri "Horisont", blogi „Ilm ja inimesed“ ja Riigi Ilmateenistus kuulutavad välja pilvejahi „Pilvepiir 2017“. Korraldajate sihiks on fotovõistlusega ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.

Fotod peavad olema ilm.ee keskkonda üles laaditud 1. oktoobriks; töö maksimaalne suurus on 2000 × 2000 px ja maht 2 MB.

Võistlusele esitatavad videoklipid pilvedest peaksid olema laetud Youtube’i või Vimeo keskkonda ja link saadetud aadressile pilved@ilm.ee

Tingimustest ja auhindadest lähemalt: LINK

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Selle aasta juulis märgistati GPS-saatjaga pesitsusalal Soomes emane stepi-loorkull nimega Letto, kes on nüüd teel talvitusaladele Aafrikas. Kolmapäeval, 23. augustil ületas Letto Soome lahe ja jõudis õhtuks Lihula lähistele.

Tõenäoliselt rändab Letto Lääne-Aafrikasse mööda läänepoolset rändeteed Prantsusmaa ja Hispaania kaudu, mida on kahel varasemal aastal kasutanud ka teine Soomes saatjaga märgistatud emane stepi-loorkull Potku.

Stepi-loorkullide Letto ja Potku kohta saab täpsemalt lugeda ning rändekaarte vaadata Soome Loodusmuuseumi kodulehelt.

Fotod Arne Ader

Turteltuvi

Turteltuvi        Streptopelia turtur

Turteltuvid on ainsateks rändtuvideks, samas ka ohustatuim liik Euroopa põllumajandusmaastikus.

Hinnanguline pesitsejate arvukus meie looduses jääb tuhande ja kolme tuhande paari vahemikku, pesitsemast välditakse tiheda inimasustusega alasid. Vanalinnud tegelevad hetkel noorlindude kasvatamisega,asutades endid juba rändale. Järelkasvu pole turteltuvidel arvukalt – hauduti ju ainult kahte muna. Vaenlasi on aga turteltuvidel arvukalt.