Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Kaberneeme poolsaar on küll tüüpiline Põhja-Eesti kalurikülade-poolsaar, kuid Tallinna lähedus on teinud sellest ka jõukama keskklassi elupiirkonna. Kaberneeme sadamast leiab restorani, väikese hotelli ja liivarannajupi. Külas on veel paar rannakõrtsi. Auto saab jätta sadama parklasse.

Kaberneeme-Ihasalu teekond on kohati tõkestatud eramaadega. See ongi näidismaastik kallasrajal, kus põrkuvad kohalike rahuliku elamise soovid ja rändajate tahe otse läbi pääseda.

Mõlemal on oma kindlad argumendid. Õigus on maaomanikel, kes ütlevad, et võõrad tulevad (autoga) randa läbustama ja lärmama, õigus on ka rahumeelsel matkajal, kes arvab, et Eesti ilusaimad kohad peaksid olema vabalt läbimiseks kõigile, ka neile, kes elavad suure linna paneelmaja korteris.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sajandeid tagasi tuli liikide käitumise ja leviku uurimiseks ette võtta ekspeditsioone ning asjakohased kirjanduslikud allikad olid vajadusel kohe kättesaadavad vaid teadlastele. Tänapäeval piisab õigete otsingusõnade internetti sisestamisest ning üha suurenev, paljude loodushuviliste poolt sotsiaalmeediasse jagatav digitaalselt salvestatud maailm avab hetkega võimalused uuteks või täiendavateks teadusuuringuteks.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Piiri pargi laialehise neiuvaiba kasvukohtades loendati 1120 vart

Südasuvine soojus jätkus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 15...20 kraadini.

Nädala algus oli jahe ja päevasooja mõõdeti esmaspäeval ainult 19 kraadi. Ilm oli siis pilves, tuuline ja iga natukese aja tagant tuli vihma, kuid ööpäevaseks sajuhulgaks kogunes ainult 4 mm.

Teisipäevaks sajud lakkasid ja ilm muutus korrast soojemaks. Muld kuivas ja peenrad vajasid kastmist, kohati vajusid kartulil pealsed niiskuse puudusest keskpäeval longu. Udu ja kaste pakkus taimedele veepuuduse leevendust.

Pildi napsas Juta, LK foorumist

Pesale on ööbima jäänud kaks kurepoega…

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Esimesena seiklema läinud kurepoega pole me enam kolmel päeval näinud. Tõenäoliselt on temal alanud iseseisev elu – kui nii siis soovime õnnestumisi.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib näha ka Eesti suurimat rüdi – suurrüdi.

Suurrüdi (Calidris canutus) Eestis ei pesitse, kuid on rannikul suhteliselt arvukas läbirändaja (mai-juuni, juuli lõpp-september), sisemaal haruldane. Suurrüdi on Kõrg-Arktika pesitseja, kes talvitab Lääne-Euroopa ja Lääne-Aafrika randadel.