Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Puupiirivalvurid

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Looduskaitsjad Sookuninga kaitsealal Eesti-Läti piiril

Looduskaitsjad Sookuninga kaitsealal Eesti-Läti piiril

25-aastat tagasi kuulsin raadiost, et Ikla piiripunkti on rünnanud OMON. Ärevusega jooksin linna helistama, sest mobiiltelefone veel polnud ega kodutelefonigi jagunud kõigile.

Minu hirm seisnes selles, et selles piiripunktis seisis mu vend – piiriteenistuse inspektor Enn Vilbaste. Taasiseseisvumise alul oli ta läinud piirivalvesse, et soovimatud võõrad maale ei pääseks, ega tooks siia midagi sellist, mida me ei taha ja viiks minema meie kodumaa rikkusi.

Valgete ööde mäger

Sisu
mäger uudistab
Mäger läheb toitu otsima reeglina hämarikus, ent valgete ööde aegu jääb talle pimedast ajast väheks ja looma võib väljas kohata juba õhtupoolikul.
Foto autor: Tarmo Mikussaar
 

 

 

Jaanipäeva künnisel algab meil paljudel puhkus ja tekib vaba aega ka looduses uidata. Ehk on nii mõnigi mõtteid mõlgutanud, et võiks aasta looma üle vaadata ja plaaninud mõne teadaoleva mägralinnaku külastust. Seejuures lootusega peremeest silmata. Mis selle õnnestumiseks vaja on?

Kõigepealt küsime, kas me mäkra oma külastusega segame? Igal juhul segame, aga kui me käitume lugupidavalt tema kodu suhtes ja pole pealetükkivad, saab ta pärast külastust oma eluga rahus edasi minna.

Jaaniaeg lõhnab hullutavalt

Foto Arne Ader

Metsmaasikas

Metsmaasikas

 

Metsmaasikas         Fragaria vesca

 

Hämmastava aroomiga metsmaasikatega saab tänavusel „leedoajal“ maiustada kõikjal Eestis.

Maasikmari kuulub botaaniliselt ebaviljade hulka. Kõige maitsvam osa: punane hõrk ning lõhnav viljakeha on tegelikult maasikataime õie jäänus ja seemnekesed vilja peal on pähklikesed, mis peidavad endas metsmaasika seemet.

Jaaniöö ja Jaanipäev

Kustas Põldmaa raamatust "Nurmelt ja niidult": kirjastus, Valgus, 1976. lk. 74;76

Foto Arne Ader

Jaanituli Otepää linnamäel

Jaanituli Otepää linnamäel

Suvise pööripäeva ajal, kui mets, põld ja niit on kõige kaunimas ehtes ning kasvamise järgus, pühitseme oma traditsioonilist valguse- ja suvepüha, jaanipäeva, 24. juunil. Kirik tegi sellest Ristija Johannese ehk Jaani sünnipäeva ja kohati oli sel päeval surnuaiapüha.

Jaaniööl loitsid minu kodukandis jaanituled ning tares ja õues lõhnasid metsast toodud jaanikased, laulis noorus ja pidutses vainul või kiigemäel.

Kõrge varda otsas põles tõrvatünn või lõõmas lõke tuleasemel, üürgas lõõtspill, löödi tantsu, tehti ringmängu ja kiiguti.

Jaanituli on tükk meie esivanemate ajalugu, nurgakivi suvises pööripäevaaegses traditsioonis päikese kui valgusallika austamiseks, mille kaar taevatelgil hakkab siitpeale vähehaaval lühenema.

"Jaaniussilaternad"

Telefonipilt Kristel Vilbaste

Pildistatud vastu pühapäeva Kütiorus.Jaaniussid hoiavad tänavu niiskematesse paikadesse

 

Jaanimardikas    Lampyris noctiluca

 

Teadupärast helenduvad ainult emased jaanimardikad - selleks et endast märku anda tagasihoidlikult pruuni värvi pehmete tiibadega, lennuvõimelisele täiskasvanud isasmardikale. Jaanimardikate sugu peab saama jätkatud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.