Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Foto: Uku Paal

Naasmine sigimis- või talvitamisaladele sõltub õigeaegselt alustatud rändest, mille algus aga lähtub suures osas ilmastikuoludest ja bioloogilisest kellast. Vanemate lindude puhul võib rände ajastamisel oluline olla ka eelnev kogemus, mis noortes, suvel sirgunud ning sügisel esimesele rändele siirduvatel poegadel aga puudub. Millised on noorlindude enda omadused, mis võivad starti mõjutada?

Rasvatihase noorlind

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Haljastuses hakkab silma punaseks värvunud sahhalini pihlaka kultivar `Dodong`

Ilm oli muutlik ja väga tuuline. Maksimaalsed tuulekiirused tõusid teisipäevast alates üle 10 m/s. Kõige tugevam oli tuul kolmapäeval, kui puhangud küündisid 18 m/s.

Temperatuurirežiim oli ööpäeva keskmise õhutemperatuuri järgi normist 0...3 kraadi võrra madalam. Kuigi kolmel päeval tõusid päevased õhutemperatuur üle 10 kraadi, tundus ilm väga külmana ja sundis juba paksemat mütsi pähe ja kindaid kätte otsima.

Taevas oli enamasti vahelduvalt pilves. Nädala kahel viimasel päeval päike pilvede vahelt nähtavale ei tulnudki. Tuul ja pilves ilm hoidis ära tugeva öökülma tekkimise.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Üle peab kontrollima vana kuuri plangutise oksaaugud – äkki on keegi sinna talvekorterisse pugenud…

Hallpea-rähn         Picus canus

Hallpea-rähne võime kohata aasta läbi hõredamates looduslikes segametsades, pole nad haruldased ka vaiksemates linnaparkides ja nende arvukust hinnatakse umbes üheksale tuhandele isendile nüüd vastu talve.  

Meie tuntumast, suur-kirjurähnist on nad „pea“ jagu suuremad: kuni kolmekümne sentimeetrise pikkuse juures tuleb kaalu umbes sada viiskümmend grammi.

Seljasulestik värvus samblaroheline, kergelt kollakat tooni, pea, kaela, rinna ning kõhusulestik vesihall.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Laanerähn tegutsemas. Paistab et Lahemaal läheb neil hästi. olen neid seal tihti kohanud. Kõhutäidet leiab metsakahjurite näol ning nende otsingul tegutseb lind  äärmise põhjalikkusega.

 

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn         Picoides tridactylus

Laanerähnid asustavad meie vanemaid, looduslikemaid metsi – ikka seal, kus kuuski kasvamas ehk sellistes metsades kuhu metsamasinatel ligipääs raskendatud ja nii pole laanerähnide elupaiku suudetud veel eriti vähemaks raiuda.