Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Täna tähistame LK foorumi juubelit. Õnnitleme!

Postitas Looduskalender - L, 24.11.2018 - 09.09

Kümme aastat on tänapäeval tegelikult maru pikk aeg.  Looduskalendri foorumi sünnipäevaks loetakse 24. novembrit.

Parimad soovid sümpaatsele rahvusvahelisele huviliste kogukonnale, kes Eesti looduses toimuvale kaasa elavad ja pole paljuks pidanud meie kodumaad külastada.

Õnnitlused!

 

10 aastat Looduskalendri foorumit – kuidas kõik alguse sai? - LINK

Meenutusi Looduskalendri foorumi algusest 10 aastat tagasi - LINK

Millistest riikidest on pärit aktiivselt osalevad LK foorumi liikmed?

Andmed pärinevad möödunud suvest ja on kaardil värviga tähistatud?

Külas ilvesekaamera asukatel - Gellal, Printsessil, Koopailvesel

Postitas Aasta Loom - R, 23.11.2018 - 17.10
Avapilt
Sisu

 

Möödunud nädalal sain ma ettepaneku teha külastus Elistvere loomaparki, et vaadata, kuidas sealsete ilveste käsi käib. Valisin külastuseks argipäeva, sest siis on pargis uudistajaid enamasti kõige vähem ja nii on mul võimalus loomade toimetamisi jälgida vaikselt ja häirimatult. Varusin selleks mitu tundi, sest ega lühema ajaga nende päevasest rutiinist aimu ei saa.
 

Kohapeale jõudes märkasingi kohe üht suurt ja väga heleda karvkattega looma – see oli emand Gella. Ta istus liikumatult oma lemmikpaigas. Kohal, mis paistab kätte ka ilvesekaamerast. Teinekord võib ta seal liikumatult püsida isegi üle tunni ning nii mõnigi on pidanud teda hoopis topiseks.


 

Matkarada allikate ääres: võtsime ette Norra-reisi

Postitas Looduskalender - N, 22.11.2018 - 17.54

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Niisiis, seadsime seekord sammud (rattad) Järvamaa poole, kus teatavasti asub Norra. Lähenetud sai lõuna poolt, sest nii on põnevam. Just lõunast viib Norrasse kitsas metsatee, mis kohati on üsna mudane. Ületada tuleb ka väike sild.

Sinnakanti jääb Endla looduskaitseala idaserv, mille kõige tuntumad matkamagnetid on Vilbaste allikad. Kui seal kopp või labidas maasse löödi, siis purskas maast vesi välja - nii nagu juhtus nõukogude ajal Oostriku jõe ääres ja mõisa-ajal samuti sama jõe servas. Üks puurauk purskab siiamaani ja kraavihallide poolt tabatud veesoon ehk Valtri kaev pulbitseb tee ääres praegugi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.