Laura Kiiroja ütleb, et huntide seas on ka türanne, aga need ei püsi kaua võimul. Head juhid on lahked, rahulikud ja enesekindlad. Karja edu alus on koostöö
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Heinaaeg jätkub
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis nädala jooksul 11...14 kraadi piires, mis on tavapärasest 3...6 kraadi võrra jahedam. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti esmaspäeval 21 °C, aga ülejäänud päevadel enam 20 kraadini ei küündinud.
Teisipäeval ja neljapäeval tõusid päevased temperatuurid ainult 15...16 kraadini. Ööd olid nädala teisel poolel väga jahedad. Kõige madalamale langes õhutemperatuur reede öösel kella kolme paiku, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti õhus 3,4 °C ja rohul esines Jõgeval ilmajaama juures öökülma.
Vesimutt on üks üsna salapärane ja pelglik loomake, kellest enamus inimesi midagi kuulnudki pole. Selline väike imetaja on aga meie looduses täitsa olemas ja pealegi veel üsna tavaline!
Mäletan selgelt oma esimest kohtumist vesimutiga – see juhtus kopratammi taga jäälindu varitsedes. Kobras oli paisutanud vee üles ühel väikesel ojakesel. Seal tundide kaupa varitsedes märkasingi, et vees toimetab mingi väga väike ja vilgas tegelane. Vaid hetkeks puudutas selle tegelase peanupp veepinda, kui ta taas sukeldus. Kes see oli? Viimaks õnnestus mul see loomake ära näha – väljanägemiselt karihiir, kuid tema armastab tegutseda vees! Selle teadmisega koju jõudes hakkasin uurima raamatuid ning karihiirlaste sugukonnast ma ta leidsingi – see oli vesimutt!
Veebikaamera pilt Sova, Lk foorumist
Noorlinnud näevad kenad välja, rõngad jalas ja puha…
Kalakotkas Pandion haliaetus
Kalakotkaste noorlinnud arenevad silmnähtavalt, sellest annab tunnistust, kui pole kaamerapilti mõned päevad vaadanud.
Noorlinde näeme enamuse ajast pesal omapäi. Emaslind Miina saabus varahommikul kella viie paiku – ju ta hoidis vaatekauguses pesal silma peal. Isalind Marko saabus saagiga pesale veidi peale poolt seitset. Võib öelda, et suvepäev algas kenasti.
Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Nimede panemine on suur kunst. Nii ka taimenimede panemine. Nagu ma teile juba rääkinud olen, on üksjagu taimenimesid segadusttekitavad.
Üks selline segiminev paar on kummelid, keda kasvab meil Eestis kaks liiki, teekummel ja lõhnav kummel, mis ometi ei ole meie omamaised taimed, vaid kauges minevikus sisse toodud.
Teekummel ( www.loodusemees.ee )
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Tiit Kändler "Õueonu lood" (otsi Teadus.ee-st)
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Videod
Looduskalender Kuku raadios
Rahvusloom hunt
Nahkhiire aasta
Minu mets
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Toimetab Erik Abner
Toimetab Marek Vahula
