Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 534       Suurimad püütud nurud

Nurg, rahvapäraselt rõks         Blicca bjoerkna      

Keskmise suurusega  kalade sekka kuulub nurg kes üldjuhul väga suureks ei kasva.

Rekordkalad:

0,9 kilogrammi püüti Suur-Emajõest 2006. aastal.

0,805 kilogrammi püüti Kõiguste lahest 1977. aastal.

Loe lisaks: LINK

Pildistas LK-team

Jäljed Päite külas, kus Sillamäe linna piirini on ainult 75 meetrit

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

Ilvesed on peidulise eluviisiga, kes inimese silma alla naljalt ei taha sattuda, aga innaaja aluseni jääb hulk aega, kui ilvesed oma liikumisega veidi hoolimatumaks muutuvad.

Pulmitamine jääb ilvestel märtsikuusse ja sel ajal on meil jälle põhjust nende tegevusi arutada.

Pildituba on võimalus oma toast lahkumata suhelda ja saada nõuandeid pildilistel teemadel. Urmas on oma töötoas, jagab ja selgitab osalejatele oma arvutiekraanil toimuvat nii nagu osalejad ise istuksid ka tema töötoas vaatamas. Osalejad ise saavad istuda oma toas. Piisab vaid internetiühendusest. Sõidukulu asemel lubage endale tass kohvi või teed või muud meelepärast.

Urmas analüüsib osalejate saadetud pilte, teeb nad vajadusel ja võimalusel paremaks ning saadab tulemuse pärast töötuba ka osalejale tagasi. Pilditoas osalejad näevad Urmase töövoogu ja saavad omakorda Urmaselt nõu enda piltide parandamiseks.

Juba sel laupäeval toimub esimene pildituba:

21.01.2023 kell 10.00 - Kompositsioon ehk pildi lugu

Kirjutas Kristel Vilbaste

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

"Nonii, kuulsin ka esimese tihaselaulu ära. Ei saa muidugi öelda, et see oleks kõlanud nagu "sitsikleit-sitsikleit".

Tegelikult on eestlased üks lustlik rahvas, kes tihaselaulus kleidi- ja kiikumishooaja algust kuulevad. Rootslased on rändajarahvas, nemad kuulevad selles vana jalgratta kriuksumist. Aga hoopis huvitav on inglaste tõlgendus "teacher, teacher". Huvitav, kas nad seondavad seda tarkuse taganõudmisega või ongi loodus neile õpetajaks?”

Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus

Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ja selget vastutust nende täitmise eest.