Pildistas LK-team

Kuldküliku kasvukoht

Kuldkülik         Phyllotopsis nidulans

Lihtsalt kena seen mis ei kuulu söögiseente hulka ja me ei tea milline ülesanne tal looduses võiks olla peale lehtpuu lagundamise.

Kuldkülik ei ole arvukas ka seenerikkal aastal kasvades lehtpuude kändudel või lamatüvedel kas metsas aga samuti raiesmikel.

Vahel on seenekübaral isegi pisike jalg ja väljapaistvalt kollasetooniline kübar.

LK-team

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Metsisekanast kirjutasime pühapäeva hommikul, aga samal päeval sattus kaamera ette tänavu suvine metsisekukk ehk saame jätkata samast kohast kus metsisekana lugu lõppes: LINK

Pildistas LK-team

Harilikud murumunad ehk rahva keeli ämmatossud

Harilik murumuna       Lycoperdon perlatum

Nädalavahetusel oli meie metsade värvikaim aeg mis lihtsalt kiskus loodusesse. Seeneaastast kui sellisest pole mõistlik kirjutada, aga metsast tuli ikka läbi käia ja ringi vaadata.

EOÜ teabelehe Tiirutaja värske sügisnumber

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris keskendutakse lindude uurimisele nii rannaniitudel kui ka kajakakoloonias ning antakse näpunäiteid linnuvaatluste jäädvustamiseks.

Kaaneloos kirjutab Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia spetsialist Triin Kaasiku, kuidas ornitoloog uurib väikekiskjate mõju rannaniitudel pesitsevatele kahlajatele ning millised oleksid võimalikud lahendused maas pesitsevate lindude pesitsus- ja koorumisedukuse tõstmiseks.

Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia teadur Randel Kreitzberg kirjeldab meeleolukas reportaažis välitöid Kakrarahul ning kuidas kalauurija kalakajakad üle kavaldas.

Hiite Maja sihtasutus kutsub osalema

Taevaskoja Neitsikoobas. Pildistas Jaanika Viirmaa

Selle nädala laupäeval on viimane päev saata oma fotosid ja lühivideoid ajaloolistest looduslikest pühapaikadest Hiite kuvavõistlusele. Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks läheb jagamisele hulk piirkondlikke ja temaatilisi eriauhindu.

Võistlus lõpeb 15.10.2022.

Eestis on hinnanguliselt 5000 põlist pühapaika, mille seas on suuremaid hiisi, ristimetsi, pühasid järvi ja jõgesid ning ka üksikuid pühi puid, kive, koopaid ja allikaid.

Ligi 1400 põlist pühapaika on kantud Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardile: