Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised (www.loodusemees.ee)

Leevike        Pyrrhula pyrrhula   

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Puhkemetsa hooldus võib piirduda teeradade ja lagendike niitmisega ja sealt varisenud okste koristamisega. Harvendust ja võsaraiet tuleb teha vajaduse korral, tavaliselt 3-4 aastaste vahedega. Puistu ja ka lagendike servades tuleks üldiselt säilitada madala võraga puid ja põõsaid.

Juhul, kui heina kariloomadele ega ulukite lisasöötmiseks ei vajata, võib lagendikke niita alles sügisel või ka üle aasta. Tihedamad alad võib jätta hooldamata ning viia sinna ka lehed ja oksad lagendikelt. Oksahunnikud on teretulnud varjepaigad pisiloomadele. Kui sageli külastataval puhkealal ei ole korralikke lõkkeplatse, ei tohiks jämedamaid kuivanud oksi ja raidmeid siiski maha jätta, sest see lausa kutsub lõket tegema.

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 540       Suurim püütud turb

Turb        Squalius cephalus

Turb on meil suhteliselt vähetuntud kala kes ei ole tavaliselt suure kasvu ja kaaluga.

Rekordkala:

6,4 kilogrammine turb püüti Kunda jõest 1930. aastal.

Huviline loeb lisaks: LINK

Kirjutas Helen Kivisild, Keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse spetsialist

Eesti on rikas märgalade poolest. Meie märgalad on sood, üleujutatavad jõeluhad, jõed ja järved, madal rannikumeri, rannaniidud ja roostikud ja teised looduslikud alaliselt või ajutiselt märjad alad.

Märgalade kuivendamine ja inimese soovi järgi ümber kujundamine on rikkunud neist paljude loomulikku looduslikku seisundit. Kuivendamine vähendab elurikkust, suurendab kasvuhoonegaaside lendumist ja vähendab hüvesid, mida märgalad meile loovad. Hilisemad taastamistööd on aeganõudvad ja kulukad, kuid aitavad kaasa koosluste tervenemisele ning looduslähedase seisundi taastumisele. Ühiselt pingutavad märgalade taastamistöödel mitmed teadus – ja riigiasutused, looduskaitseorganisatsioonid, ettevõtted, maaomanikud ja vabatahtlikud.

Mida märgalade taastamiseks tehakse? 

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Aimar Rakko

Karupesa

Pesa tegemiseks ei ole karudel metsas eelistatud kohti, mistõttu pole inimestel võimalik vältida ka juhuslikke sattumisi nende talvitumispaikadesse. Poegadega emakaru põgeneb peale äratamist reeglina üksi, jättes pojad pessa maha. Häirimise vältimiseks peab karupesa leidnud inimene sealt võimalikult kiiresti taanduma.