Kohtumine metskitsega

Postitas Aasta Loom - L, 04.02.2017 - 09.00
Avapilt
Sisu

Foto: Triin Leetmaa

Heinamaad ja põlluservad on tihti ääristatud vanade okastraataedadega. Ühelt poolt räägivad need maastiku kujunemise lugu, kuid teisalt on ohuks loomadele. Meenub paari talve tagune kohtumine kitseperega. Loomad reageerisid inimest nähes nagu neil tavaks ja põgenesid. Esimesed kargasid kergelt üle aia, kuid karja keskel olnud sokupoiss hindas olukorda valesti ja takerdus traatidesse. Kuna kari seejärel peatus, otsisin kotist binokli, et sokku lähemalt uurida. Verelaik tema jala juures tegi murelikuks. Kui kari uuesti liikuma hakkas, ühines sokupoiss nendega kiirelt. Ehk oli vigastus siiski kergemat laadi.

Triin Leetmaa

Kanad puude otsas

Postitas Looduskalender - R, 03.02.2017 - 17.17

Fotod Arne Ader

Tedrekanad kasel. Alam-Pedja

Tedrekanad kasel. Alam-Pedja

 

Teder        Tetrao tetrix

 

Tedrekanad ongi päris kana kaalu - umbes kilo ringis.

Kas me neid lihtsalt suvisel ajal lehis puudel lihtsalt ei märganud? Suvel tegutseti maapinnal. Vastu talve koguneti seltsingutesse - mitmed silmad märkavad ümbritsevaid ohte paremini.

Tedrekanade pruun täpisvöödiline sulestik sulandub hästi loodusesse: rind, alapool ka saba on pruuni, halli ja mustade vöötidega kirjatud – tagasihoidlik, aga elegantne. Noorlinnud seltsivad emaslindudega kuni kevadise „tedremängu“ alguseni.

Palun selgitage meile Rail Balticu rahastamise plaane?

Postitas Looduskalender - R, 03.02.2017 - 12.12

Valitsus ja valitsuskoalitsioon peavad selgitama Rail Balticu rahastamise plane

Ainult kaks päeva pärast riikidevahelise lepingu allkirjastamist Tallinnas tegi Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS tegevjuht Baiba Rubesa avalduse: LINK

et peale 2020. aastat võib Euroopa Liidu (EL) toetus Rail Balticu projektile väheneda tulenevalt pingelisest geopoliitilisest olukorrast seoses Brexiti, pagulaskriisi ning julgeolekuolukorraga.

Brexiti referendum leidis aset 2016. aasta juunis, pagulaskriisis ja julgeolekuolukorras ei ole samuti kahe päeva jooksul toimunud drastilisi arenguid.   

Kas tihased on toidumajale truud?

Postitas Looduskalender - R, 03.02.2017 - 10.10

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägimarko.magi@ut.ee

Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.

Linde rõngastades on teada saadud, et pigem püsivad tihased ühe piirkonna toidumajade ligiduses ning uutele jahimaadele suunduvad harva. Selline lokaalne paigatruudus näib ilmselt lindudele optimaalse lahendusena – milleks minna tundmatule territooriumile õnne proovima, kui läheduses on toit tagatud. Siiski jääb võimalus, et tegelikult on linnud “laisad” ja ei viitsi uusi jahimaid otsima minna. Laiskust on aga lindude puhul ülimalt keeruline mõõta.

Talilinnukaamera - hakk

Postitas Looduskalender - N, 02.02.2017 - 16.16

Pildi napsas Venegor, LK foorumist

Fotod Arne Ader

 

Hakk        Corvus monedula

 

Hallvarestest veidi pisemad hakid on vareslastele omaselt nutikad linnud. Osatakse endid  „mahutada“ kõikjale, kus toitu võib leida ning tegutsetakse üpris läbimõeldult. Ümbrust tuntakse hästi nagu ka seal valitsevaid ohte.

Hakid kannaksid nagu hõbehalli pearätti, mis isegi pilvise ilmaga, kehvas talvevalguses paistab välja hea määramistunnusena. „Pearäti“ lõpetab kaelal valge triip, mis isenditel  erinev: mõnel nähtavam, aga võib teisel kogunisti puududa.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.