Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Kelle muna leiti Kukruse iidsest hauast?

Postitas Looduskalender - T, 29.08.2017 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metall ja keraamika säilivad maapinnas suhteliselt hästi, seepärast leitakse arheoloogide poolt tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid hauapanustena sageli. Orgaanilised materjalid nagu toit ning puit aga lagunevad kergesti; säilivad vaid nende mineraalsemad osad, näiteks luud või ka munakoored, millest viimased kipuvad maapinnas toimuvate protsesside tõttu purunema. Koore tükke on aga keeruline muneja liigini määrata.

Lindude mune on Eestis olevatest haudadest võrreldes teiste loomsete materjalidega leitud vähe. Arvukamalt on Eestis toimunud väljakaevamistelt leitud munakoorte jäänuseid keskaegsete linnade lampkastidest, kuhu heideti ka toidujäätmeid; rauaaegsed (500 eKr – 1200 pKr) leiud on aga kogu Ida-Euroopa aladel haruldasemad.

Naerukajakate rändavad seltsingud

Postitas Looduskalender - E, 28.08.2017 - 19.19

Fotod Arne Ader

 

Naerukajakad

Naerukajakad

 

Naerukajakas      Larus ridibundus

 

Kevadel küntavatel põldudel traktorite järel parvedes tegutsenud kõigile tuntud, kaelani kohvipruuni peaga naerukajakad keda ka sügiskünni aegu märkame: suurus justkui kevadiste lindudega sarnane ajal, kuid kuidagi heleda peaga – naerukajakad on talvesulestikus.

Meil pesitsenud linnud alustasid rännet talvitusaladele juba mõne nädala eest. Põhja poolt saabuvad läbirändajate seltsingud jäävad harvemaks alles oktoobrikuus ning talve hakul kohtame jäävabades oludes veel vapraid talvitujaid.

Astelpajude viljad valmivad

Postitas Looduskalender - E, 28.08.2017 - 14.14

Foto Arne Ader

Astelpaju marjad

Astelpaju marjad

 

Harilik astelpaju       Hippophae rhamnoides

 

Maanteede veeri ilmestavad istutatud astelpajude kasvandused.

Astelpaju luuvili on ovaalse kujuga, kollasest kuni oranshpunase värvuseni. Viljad kinnituvad lühikeste viljaraagudega, tugevalt ja tihedalt, kasvades vaid eelmise aasta okstele.

Valmima hakkavad viljad augusti keskpaiku. Saagi koristamine ongi raskeim toiming, mis nõuab nii aega, kui kannatust.

Korjamisega ei tasuks hilineda. Viljad ei varise põõsastelt, aga ülevalminud lihtsalt purunevad korjates näppude vahel, kaotades oma väärtuses.

Kahlajad Haversis - plüü

Postitas Looduskalender - P, 27.08.2017 - 16.16

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast näeb aeg-ajalt ka plüüsid.

Plüü (Pluvilais squatarola) on Eestis vaid läbirändaja. Rändel peamiselt mais ja juulist oktoobrini peatub ta enamasti mererandades, kuid teda võib kohata ka sisemaa märgaladel. Plüüd, kes Eestist läbi rändavad, pesitsevad Venemaa arktilistel tundraaladel ning talvitavad peamiselt Lääne-Aafrika rannikul.

VIDEO: karudel on põhjust ettevaatlik olla

Postitas Looduskalender - L, 26.08.2017 - 20.20

Video ja foto Ahto Täpsi

 

 

Karu ehk pruunkaru        Ursus arctos

 

Jahihooaeg, mis kestab oktoobri lõpuni on mesikäpad maru ettevaatlikeks muutnud. Pole neil peale inimese eriti kedagi peljata.

Alutagusel, kus ka video salvestatud elutseb arvatavalt umbes kolmkümmend pruunkaru, kogu Eestis seitsmesaja ringis. Teadmiseks, et jahti ei tohi pidada poegadega emasloomale.

Nägemine on pruunkarudel halb, kuulmine metsaelanikul inimesest hulga parem, aga haistmine väga hea – videolgi teeb „oti“ ettevaalikuks just inimlõhn.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.