Uurime asjatundjalt:Tartu ülikooli taimefüsioloog Evi Padu.

”Lehtpuude lehed kaotavad igal sügisel oma rohelise värvi ja muutuvad kirjudeks: kollaste, punaste ja violetsete toonidega. Hästi on näha lennukilt parasvöötme metsade kohal, kuidas roheline lehestik taandub aeglaselt hästi piiritletud frondina päev - päevalt lõuna poole.

Sügislehtede, aga ka viljade ja õite rohelisest erineva värvuse põhjustavad kaks pigmendirühma: plastiidides paiknevad karotinoidid (kollasest punaseni) ja rakumahlas lahustunud antotsüanidiinid (õrnroosast intensiivse violetseni).

Vähenenud inimpelglikkusega hundiks peetakse ainult sellist looma, kes korduvalt talub inimese vahetut (alla 30 meetri) lähedust, saades seejuures selgelt aru, et tegu on inimesega

14. oktoobri perehommikute peategelasteks on suurkiskjad. Kell 11-12 toimuvate koguperesündmuste põhitähelepanu on sel korral huntidel ning nende elu-olul.

Kes on kiskjad? Milline on nende eluviis ja kui suured nad on? Millist häält nad teevad ning kuidas märgata nende jälgi? Kes on meie looduses kõige väiksem kiskja? Seda ja palju muud Eestis elavate kiskjate kohta saame me teada selle nädalavahetuse perehommikutel.

Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlusele saab võistlustöid esitada kuni 1. novembri südaööni.

Osaleda saab nii täiskasvanute, kui noorte kui kategoorias. Välja antakse looma-, taime- ja seenefotode peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses, lisaks jagatakse välja ka mitmeid eriauhindu.

Fotovõistluse tingimused ja fotode laadimine: LINK