Sookurg       Grus grus

Nädalavahetus on saabumas ja olgu see muutlik kevadilm milline tahes ikka kisub loodusesse. On mida näha, kuulda ja avastada.

Just rände aegu kohtame ja kuuleme neid kauneid ning graatsilisi, meie põlislooduse linde tegusemas. Pesitsusajal  tegutsetakse juba vaikselt ja peidulisemalt.

Kodukakk         Strix aluco

Kakuelu hakkas õhtul tavaliselt Klaara väljalennuga pesapakust, aga tunni möödudes oli emaslind pesal tagasi. Võis arvata, et saame munalisa. Klaus ausa jahimehena jagas saaki Klaaraga, mida videoklipist näha.

Tallinna loomaaed tähistab rahvusvahelist hülgepäeva

Reedel, 22. märtsil kell 16-18 tähistab Tallinna loomaaed rahvusvahelist hülgepäeva. Hülgepäeva eesmärgiks on tutvustada hülgeid ja nende eluviise ning tõsta teadlikkust hüljeste kaitse vajalikkusest. Loomaaias saab sel päeval proovida hülgenahas olemist ja jälgida loivaliste toitmist.

Kuklased      Formica sp

Meie tuntumaid punakaspruune metsasipelgaid, kuklasi, kes oma suuri kuhilpesasid okastes, okstest ja teistest taimeosadest rajavad elutseb nii metsades, kui niitudel viisteist liiki.

Laanekuklaste maapealsed pesad võivad küündida meetri kõrgusteks ja nendes elutsetakse varakevadest kuni sügiseni. Talvine aeg veedeti maaalustes pesakäikudes, mis võivad ulatuda mitme meetri sügavusele. 

Kuklased on umbes sentimeetri pikkused. Kõige nähtavamalt tegutsevad toimekad töösipelgad.

Rabahani       Anser fabalis

Rabahaned teevad meil vaid rändepeatuse, meil ei pesitseta. Pesitsusalad algavad Kesk-Soome soodest ja edasi põhja suunas.

Kevadrände aegu märtsis-aprillis peatuvad meil kümned tuhanded linnud, kas toitumispeatuseks, ilmade soojenemise ootuses või passitakse sobivat rändetuult. Lennupildis võime märgata tavalist „hanekolmnurka“, aga vahel lennatakse ka pikas rivis.

Hallhanesid märgati rändamas juba mõne nädala eest, aga nemad liiguvad kas väiksemate salkadena või isegi paaridena.