Väike hallhüljes Pärnu lahel pikutamas

Hüljeste häirimine võib olla ohtlik nii hülgepoegadele kui ka inimestele, kuna poegi kaitsvad emasloomad võivad segajat rünnata.

Läänemere kolmest hülgeliigist kaks elab Eestis –  hallhüljes ja viigerhüljes. Vahel harva võib sattuda meile ka randalhüljes, kelle elupaigad on Läänemere lõunaosas, Lõuna-Rootsis ja Taani väinades. Kevaditi vahetavad Eesti hülged kivi otsas istudes karva, suvel aga ujuvad merel, et saada talveks korralik rasvavaru ning valmistuda talvel eesootavaks järglaste ilmaletoomiseks.

Halljänes         Lepus europaeus

Õhtuhämaras ilmuvad halljänesed, keda ka põllujänesteks kutsutakse avamaastikele, põllu- või heinamaadele. Päevane aeg tukutakse maha põlluveersetes võpsikutes või metsatukkades, kus kasvab peitumiseks tihedamat alustaimestiku.

Paksu lumikattega aastatel on just veebruarikuu, mil halljänesed õunaaedadele liiga teevad. Tänavu jääb selliste rüüstete oht pea olematuks.

Märtsi alguses korraldab Eesti Roheline Liikumine 10-päevase Roheväljakutse. Tegu on sotsiaalmeedia kampaaniaga, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida eestlasi oma eluviisi keskkonnasõbralikumaks muutma. Liituda võib igaüks, kes tunneb, et soovib end keskkonnahoiu vallas proovile panna. Väljakutse täitnuid ootavad ees põnevad auhinnad.

Kaelushakid valivad pesitsemiseks kergesti ligipääsetavaid tehisõõnsusi, millega nad võivad majaomanikele suurt meelehärmi tekitada

Linnakeskkonnas kinnisvara haldavatel isikutel on käes sobilik aeg ennetada peagi majakatustel ja hoonete juures pesitsevate linnalindudega kaasnevaid konflikte. Probleeme saavad ennetada või oluliselt vähendada kõik hoonete valdajad ja nende heakorra eest vastutajad.

Linnas elab inimese kõrval vabalt hulk looduslikke liike, kellele see on loomulik elukeskkond. Väär on eeldada, et linnas elamiseks on kohanenud vaid inimene. Linnud elavad nüüd ja ka edaspidi meie kõrval, mistõttu peame teadma, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada.