Tihastest võib kaamera vahendusel näha ka salutihast, endise nimetusega sootihast. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad meelsasti ka lindude toidumaju – lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka taimede seemned. Kui kahtlustate, et mõni salutihane käib toidumaja juures sagedamini kui ta seemneid süüa jõuab, siis teadke, et salutihasel on kombeks soetada mustadeks päevadeks talvevarusid. Varude asukohta suudavad nad meeles pidada tänu hästi arenenud hipokampusele ehk ajukoore osale, mis aitab asju meelde jätta. Võrreldes rasvatihasega on salutihase hipokampus kolmandiku võrra suurem.

 

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

Ehki aedikus, kuid sellest hoolimata hoiavad ilvesed meelsasmini omaette. Ainus aeg, kus üksteise lähedust otsitakse on innaaeg, aga sellest jõuame kindlasti veel korduvalt kirjutada.

Laupäevasel tormiööl oli kuulda ilveste kähedaid häälitsusi ning täheldatud loomade aktiivsemat liikumist. Pühapäeval jäid kõik kolm aedikus vabalt liikuvat elanikku korraga kaamerapilti.

Jäätunud lumi künnipõllul 1. jaanuaril

Uusaasta saabus öösel musta maaga, aga 1. jaanuari hommikuks kattis maad õhuke lumekirme ja muld oli pealt külmunud. Peagi hakkas sadama vihma. Lumikate kadus kiiresti ja muld sulas ülesse.

Ilm muutus korrast soojemaks ja järgmisel ööl tõusis maksimaalne õhutemperatuur kella kahe paiku 4,9 kraadini. Plusskraadid püsisid ööpäevaringselt õhus laupäeva õhtuni. Viis kraadi sooja mõõdeti lisaks teisipäeva ööle ka reede päeval.

Pühapäevane päikesetõus

Sajand tagasi oli metsis (Tetrao urogallus) Eestis hinnatud jahilind. Kuigi globaalselt metsis ohustatud ei olnud siis ega ka praegu, hakkas Euroopas ja Balti riikides liigi asurkond vähenema 19. sajandi teisest poolest. Hoolimata linnu Eesti Jahimeeste Seltsi vapilinnu staatusest küttida metsist Eestis enam ei tohi, mitmed riigid on metsise kandnud punasesse nimekirja – metsisest on saanud kaitsealune liik.

Tartu ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus ja tema kolleegid avaldasid hiljuti ülevaate metsise arvukuse muutuse tagamaadest, hõlmates näiteks viimase sajandi jooksul Baltimaades toimunud majanduslikke ja sotsiaalseid muutuseid, mis mõjutasid otseselt või kaudselt ka metsised.