Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Linnuvaatleja avab teadusuudiste rubriigi

Postitas Looduskalender - E, 01.05.2017 - 22.25

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Teadusetegemise eesmärk ei tohi olla omaette nokitsemine. Teadus on põnev ning annab muuhulgas vastused küsimusele miks uuritakse ja tegeletakse just sellega, millega tegeletakse, ja miks sellest tulenev teadmine oluline on. Teadus peaks kõnetama igaüht, kuna küsimused, miks minu ümber asjad on nii nagu nad on, ei sisalda „parim enne“ märget.

Ornitoloogia teadusena ei ole enam ammu vaid binokliga lindude jälgimine. Tänapäeval kasutakse lindude uurimisel ning nendega seotud küsimustele vastuse leidmiseks „tööriistu“, mis on loodud teaduslaborites või inseneride töölaudadel ning uute meetodite rakendamisel on samm-sammult paranenud teadmised nii linnuliikide ökoloogia, looduskaitse kui ka keskkonna seisundi kohta.

Kevadisi õitsejaid - katkujuur

Postitas Looduskalender - E, 01.05.2017 - 09.09

Fotod Arne Ader

Harilik katkujuur

Harilik katkujuur

 

Harilik katkujuur            Petasites hybridus

 

Paiselehega, mida kõik tunnevad õitseb samaaegselt silmahakkav, aga suht harvaesinev harilik katkujuur.

Kus me looduses taime võime leida? Katkujuur eelistab toitaineterikast, savikat ja niisket kasvukohta: seega veekogude kaldaalad samuti kraavi- või tiigiperved, aga taim on jõudnud ka mererannikule. Kus veel: näiteks vanade parkide niiskemates osades.

Looduse Aasta Foto 2017 võitja selgunud

Postitas Looduskalender - E, 01.05.2017 - 00.49

Looduse Omnibuss annab teada

Jarek Jõepera. Kodumaine Amazonas.

Võidutöö autor Jarek Jõepera kirjeldus, konkursile esitatud ja Aasta Loodusfotograafi tiitli toonud pildi saamislugu: „Ainuke suurveest puutumata jäänud koht Tõramaa puisniidul oli vaatetorni jalamil. Varahommikul telgist väljudes oli õhtune peegelsile veeväli mattunud paksu piimjasse uttu. Sõber Helgoriga kanuus mööda veevälja sõites ilmusid ja kadusid puud ning vee alt paistvate heinapallide mütsid. Ja vaikus, kus kuuled ükshaaval kõiki veetilku kukkumas veest võetud mõlalt ning kolm korda enne mõtled, kui uuesti hoogu tõmbad! Nautinud paar tundi seda lumma, leidsime koha, kus sai maha minna ning statiiv mulksudes vett täis lasta. Udu oli hakanud liikuma, puud olid korraks udupehmed, et järgmisel hetkel muutuda jälle klaariks“.

Mis hallhaigru koloonias toimub?

Postitas Looduskalender - P, 30.04.2017 - 16.16

Veebikaamera pildid napsas veebikaamera operaator Mutikluti, LK foorumist

 

Hallhaigur      Ardea cinerea

 

Kuidas sellised suured linnud saavad puudel turnida? Kes peaks veekogu kaldal või madalas vees märkama suure linnu jälge, millel on pikk tagavarvas, siis kuulub see haigrutele. Selle tagavarbaga on võimalik puude okstest tugev haare saavutada ja seda okstel kõõlumist saab juhitavas veebikaamera vahendusel ka näha – teistel karklinnulistel selline puudel turnimise võime lühikese tagavarba tõttu lihtsalt puudub.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.