Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Määramisvõistluse 2. vooru tulemused ja 3. vooru küsimused

Postitas Looduskalender - N, 01.06.2017 - 12.12

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rästas-roolind

Rästas-roolind

Linnuvaatleja määramisvõistluse (www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus) 2. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 84, kellest algajaid 57 ja edasijõudnuid 27.

Kõigile viiele küsimusele vastasid algajate hulgas õigesti 12 ja edasijõudnutest 4 osalejat. Vastuseid koos selgitustega saab vaadata 2. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Saaremaal vaadeldi taas linnuharuldusi

Postitas Looduskalender - K, 31.05.2017 - 20.20

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eelmise nädala lõpul ilmus Linnuvaatleja lehel uudis Saaremaal Sõrve linnujaamas vaadeldud neljast mesilasenäpist Kordusuudis: mesilasenäppe vaadeldi ka Sõrve linnujaamas.

Viimastel päevadel on mesilasenäppe vaadelnud Timo Pettay ja Risto Lammin-Soila vaatevälja sattunud veel haruldasi eksikülalisi – 29. mail Kaimri külas valgesilm-vardi paar ning 30. mail Türju külas punapea-õgija.

Punapea-õgija. 30.05.2017, Türju, Saaremaa

MINU METS: rajame uue metsa

Postitas Looduskalender - K, 31.05.2017 - 14.14

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kased lähevad lehte

Kased lähevad lehte

See, milline saab olema Sinu tuleviku mets, ei sõltu paraku ainult enda tahtest. Tuleb väga täpselt arvestada looduse eripärasid. Pinnas, vee liikumine ja veetaseme aastaringsed muutused määravad ära, millistest puuliikidest saab koosneda üks tugev ja terve mets. Üsna olulist rolli mängib vee ja mulla omapära just alustaimestiku kujunemisel.

Sarvikpütid pesitsevad Lasnamäel

Postitas Looduskalender - K, 31.05.2017 - 12.12

Mobiilipildi saatsid koolitüdrukud Hanna ja Eliise Einama

Foto Arne Ader

Sarvikpütt Lasnamäe Pae karjääris

 

Sarvikpütt         Podiceps auritus

 

Meil pesitsevad sarvikpütid vähearvukalt, ehk paar-, kolmsada pesitsevat sarvikpütti. Elukohtadeks valitakse väikesed taimestikurohked veekogud: metsajärved, rabalaukad, tiigid, vanad karjäärid või ka mõni pisem merelaht ning pole seetõttu ka eriti nähtavad. Esimene tänavune vaatlus Lasnamäel kirjati juba aprilli alul.

Konnakontserdi noodid

Postitas Looduskalender - K, 31.05.2017 - 10.10

„Eesti Loodus“ annab teada

Eestis elab 11 liiki kahepaikseid. Enamasti tunneme neid, kes on laialt levinud ja tegutsevad päevasel ajal. Peituva eluviisiga ja öösel aktiivseid tuntakse üsna vähe.

 

Kodumaa kahepaiksed on:

Vesilikud: tähnikvesilik, harivesilik.

Pruunid konnad: rohukonn, rabakonn.

Rohelised konnad: tiigikonn, veekonn, järvekonn.

Kärnkonnad: harilik kärnkonn, kõre, rohe-kärnkonn.

Mudakonn

 

2010. aasta Eesti Looduse aprillinumbris ilmus kodumaa kahepaiksete määraja koos konnahäälte plaadiga. Helisalvestiste autoriõigused Fred Jüssi, Pär Brännström ja Krister Mild.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.