Viupojad saavad kuuseks

Postitas Looduskalender - P, 12.06.2016 - 20.20

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Vanalind viupoegadega

 

Hiireviu      Buteo buteo

 

Aeg lendab – äsja said noorlinnud rõngad jalga ja tänasest on suurem ja vanem viupoeg kuu vanune ( väiksem koorus 15. mail).

Nagu ikka katsub vanem nooremalt toidu üle lüüa ja kõik need muud vigurid, mida veebikaamera ees toimuvat vaatajad märganud on. Möödunud aasta oli nn viuaasta ja siis tutvustasime nende pesaelu põhjalikumalt.

Oled Sa laanepüüsid metsas tegutsemas märganud

Postitas Looduskalender - P, 12.06.2016 - 10.10

Fotod Arne Ader

Laanepüü tibu

Laanepüü tibu

 

Laanepüü          Tetrastes bonasia

 

Laanepüüd tegutsevad aasta ringi nii maapinnal, kui puudel – nad on meie metsade põlisasukad ja paigalinnud. Need kanalised polegi nii haruldased, pesitsejaid jagub meie metsadesse kolmkümmend kuni kuuskümmend tuhat paari. Pesametsaks suht hõredamad metsad, kus niiske ja viljakas muld ning alusmetsaks rohkesti kuuske – maaspesitsejatele head varjumise võimalused. Meie suuremaid saari laanepüüd ei asusta.

Õiteehtes lodjapuud

Postitas Looduskalender - L, 11.06.2016 - 14.14

Fotod Arne Ader

Lodjapuu

Lodjapuu

 

Harilik lodjapuu         Viburnum opulus

 

Lodjapuu põõsad on tähelepanuväärsed omapäraste õite poolest.

Kännase suured äärisõied ning keskel paiknevad tillukesed õied moodustavad sageli üpris sümmeetrilise „pärja“.  Äärisõied taimel ei vilju, nemad toimivad putukate ligimeelitajatena ning on steriilsed.

Kuigi lodjapuu kannab „puu“ nime on tegu kolme, nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga. Lodjapuud kasvavad meelsasti niiskematel ning viljakamatel kasvukohtadel alusmetsataimena: jõgede, ojade, kraavide kaldaaladel, madalsoodes…

Eesti-Läti fotovõistlus “Mägral raja otsas maja”

Postitas Aasta Loom - L, 11.06.2016 - 11.57
Sisu

 

mägrapaar
Mägrapaar ja nende urud Saaremaal asuva mägrakaamera ees. Võistlusele on oodatud ka rajakaameratega tehtud pildid.
 

Looduskalender.ee ja Aasta looma kodulehe toimkond kuulutavad välja fotovõistluse " Mägral raja otsas maja". Samal ajal kuulutab võistluse välja ka Läti loodusmuuseum, lätlasedki valisid ju oma tänavuseks aasta loomaks mägra.

Käes on aasta valgeim aeg ja kuna valget jagub ka öödesse, siis on aasta parim aeg metsaradadel hämaratundidel mägraga juhuslikeks kohtumisteks. On ju mäger põhiliselt ööloom ja teistel aastaaegadel vaid pimeduse varjus oma asju ajav metsaelanik. Lisaks on käes ka aeg, mil noored mägrahakatised ilma uudistama hakkavad.

Sookail ehk unirohi

Postitas Looduskalender - L, 11.06.2016 - 10.10

Fotod Arne Ader

Sookail

Sookail

 

Sookail        Ledum palustre

 

Kus sookailu kasvab, on teda reeglina palju – olgu see raba või mets, kui niiskust piisavalt seal kaunilt õitsejaid jagub.

Kuni meetriseks sirguva igihalja poolpõõsa õiekännased paiknevad rohkete võrsete tippudes kuhu õied on koondunud paari, kolmekümne kaupa ja need on nektaririkkad. Tõeliselt pikk õitseaeg algas juba maikuus ning kestab juulikuuni.

Täisõitse ajal tundub terve rabamets valgem isegi kasinas õhtuhämaras. Vänge sookailu lõhn meie rabametsas tekib kergelt lenduvatest, ledooli sisaldavatest eeterlikest õlidest.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.