Õõnelindude, sealhulgas ka tihaste pojad on suhteliselt hästi kaitstud kiskjate eest, kuid nende pesadest võib leida erinevaid parasiite. Pesaparasiidid, kelle tegevust õõnsuse temperatuur ja õhuniiskus soodustab, võivad lindude verd imedes või sulgi süües oluliselt mõjutada nii vanalindude kui ka sirguvate poegade elukäiku (Alt & Mägi 2016: Ektoparasiidid ja nende mõju suluspesitsejatele lindudele).

Harilik pärn       Tilia cordata

Meie puude hulgast ongi harilik pärn selle suve viimane õitseja.

Looduslikult kasvavale harilikule pärnale lisaks kasutatakse linnahaljastuses umbes kümmekonda võõrliiki – aga neil kõigil on ümarad või laimunajad liitlehed, enam vähem südaja kujuga ning saagja servaga.

Lamandunud rukis

Lamandunud oder

Soojad ilmad jätkusid. Päeviti tõusis õhutemperatuur 22...27 kraadini. Puhkusel olijad tundsid rõõmu rannamõnudest. Aegajalt sadas hoovihma ja esines äikest. Suuremad vihmad tulid esmaspäeval ja pühapäeval. Talirukki lamandumine suurenes ja mõnel põllul oli vaatamata madalale kasvule laiguti ka oder maas. Taliteraviljade pea muutus täitunud teradest korrast raskemaks ja kõrs muutus kuivemaks, mistõttu oli vastuvõtlikum lamandumisele. Varased kartulisordid alustasid õitsemist. Suvirapsi põllud muutusid avanevatest õitest korrast kollasemaks.

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Pesapuul kõõluvate kotkapoegadega juhtub ikka väikeseid äpardusi – ei osata hinnata tuulepuhangut või minnakse muidu „uljaks“. Suured linnud, tiibade siruulatus juba paari meetrine nii pole nende kukkumisi eriti karta. Häälitsusi on kuulda mõned oksad allpool.

Möödunud aastal oli sarnane äpardus merikotkapesas, vaata meenutuseks esimest videot: LINK