Vanalind viupoegadega

Hiireviu      Buteo buteo

Aeg lendab – äsja said noorlinnud rõngad jalga ja tänasest on suurem ja vanem viupoeg kuu vanune ( väiksem koorus 15. mail).

Nagu ikka katsub vanem nooremalt toidu üle lüüa ja kõik need muud vigurid, mida veebikaamera ees toimuvat vaatajad märganud on. Möödunud aasta oli nn viuaasta ja siis tutvustasime nende pesaelu põhjalikumalt.

Laanepüü          Tetrastes bonasia

Laanepüüd tegutsevad aasta ringi nii maapinnal, kui puudel – nad on meie metsade põlisasukad ja paigalinnud. Need kanalised polegi nii haruldased, pesitsejaid jagub meie metsadesse kolmkümmend kuni kuuskümmend tuhat paari. Pesametsaks suht hõredamad metsad, kus niiske ja viljakas muld ning alusmetsaks rohkesti kuuske – maaspesitsejatele head varjumise võimalused. Meie suuremaid saari laanepüüd ei asusta.

Harilik lodjapuu         Viburnum opulus

Lodjapuu põõsad on tähelepanuväärsed omapäraste õite poolest.

Kännase suured äärisõied ning keskel paiknevad tillukesed õied moodustavad sageli üpris sümmeetrilise „pärja“.  Äärisõied taimel ei vilju, nemad toimivad putukate ligimeelitajatena ning on steriilsed.

Kuigi lodjapuu kannab „puu“ nime on tegu kolme, nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga. Lodjapuud kasvavad meelsasti niiskematel ning viljakamatel kasvukohtadel alusmetsataimena: jõgede, ojade, kraavide kaldaaladel, madalsoodes…

Sookail        Ledum palustre

Kus sookailu kasvab, on teda reeglina palju – olgu see raba või mets, kui niiskust piisavalt seal kaunilt õitsejaid jagub.

Kuni meetriseks sirguva igihalja poolpõõsa õiekännased paiknevad rohkete võrsete tippudes kuhu õied on koondunud paari, kolmekümne kaupa ja need on nektaririkkad. Tõeliselt pikk õitseaeg algas juba maikuus ning kestab juulikuuni.

Täisõitse ajal tundub terve rabamets valgem isegi kasinas õhtuhämaras. Vänge sookailu lõhn meie rabametsas tekib kergelt lenduvatest, ledooli sisaldavatest eeterlikest õlidest.