Kevad on lindude vaatlemiseks üks põnevamaid aegu aastas – meile saabub talvitusaladelt pidevalt uusi liike, samal ajal rändab Eestist läbi massiliselt põhjapoolsetel aladel pesitsejaid. Paljud, kes igapäeva- või siis vabaajategemistega seoses linde vaatlevad, jagavad oma vaatlusi mõne avaliku andmebaasi kaudu ka teistega.

Varavalges nägime esimest muna pesas

Must-toonekurg          Ciconia nigra     

Vaatame ajas veidi tagasi: isaslind Karl saabus pesale 4. aprillil. Pesa kohendamisega sai Karl enamvähem valmis 9. aprilli hommikuks, kui saabus emaslind Kati.

Must-toonekure paar polnud üksteisega kohtunud möödunud aasta äralennust saadik. Kena uuesti kohtumise rõõm selles ohte täis maailmas. Päevad möödusid nii tuttava ümbruse ülevaatamisele, kui pesitsusele alust panevatele toimingutele.

Munast, millel „augud“ sees oli hilistel õhtutundidel häälitsemast kuulda

Kodukakk       Strix aluco

Niisiis kakumamma Klaara munes pesapakku 15, 18, 21 ja 24 märtsil. Suurematel lindudel sh röövlindudel käibki nii sest suuremate munade arenemine on arvestatavalt energiamahukas toiming.

Õhtuti on Klaara aktiivselt munadega „kolistanud“ ning munadega vaikselt häälitsedes suhelnud (isaslind Klausiga suheldakse hoopis teisiti).

Käesolev loodusaasta on alanud päris kummaliselt, mõned asjad on tõeliselt segi ja sassis. Kui veel eelmisel korral Ilmaparandajas kõneldes püüdsin teha edurida õitsema puhkevatest kevadlilledest, siis võin täie veendumusega öelda, et sel aastal see ei kehti. Sinilill läks õitsema koos kopsurohuga ja ammuilma enne paiselehte. Ja siiani on olnud vaid kaks päeva, mil paiselehel putukad on sumisenud, kimalane kõmisenud või liblikas maandunud. Samas, esimesed sinililled pudistavad juba oma õielehti.