Hiireviu        Buteo buteo

Meil jälle uus ilmakodanik, hiireviudel koorus esimene viuhakatis ( munad muneti risupesasse 6, 9 ja 12. aprillil), seega viis nädalat haudumist. Ette rutates võime vaid mainida, et lennuvõimestumiseni kulub veel kuus… seitse nädalat.

Kõige selle tunnistuseks sain valgusolusid arvestades ühe rahuldava pildi toreda üllatuse pakkunud mägrast. Pilt on tehtud 100mm makroobjektiiviga ja ISO oli 2000

Mäger        Meles meles

Teder      Tetrao tetrix

Sai siin tedreonnis käidud ja lühike video kokku pandud.
Õhtupoole ööd läksin onni. Öö oli suht jahe, vast mõni kraad sooja ainult, aga hommik ilus, küll päikseline, aga kerge pilvevinega. Kokku nägin kolme kukke. „Mäng“ oli kaunis suurte tõususde ja mõõnadega.

Päikesetõusust kuni kella kolmveerand kaheksani oli enam-vähem aktiivne mäng, olid nii rünnakud kui ähvardused. Kana mängus ei näinud, aga ta võis seal ligiduses olla – ei jäänud lihtsalt vaatevälja.

Hommikune külaskäik Põhjatu allika juurde. Allikatiik asub küll keset väikest salu, kuid täiesti siledat pinnapeeglit õnnestub näha harva -- enamasti saab mõni puude vahele ulatunud tuuleiil selle ikka veidi virvendama.

Saaremaa, Kaarma vald,  "Põhjatu allikas". 2014 aasta võidutöö autor Janno Loide

Saare-karusvaksik

Saare-karusvaksik      Lycia hirtaria

Saare-karusvaksik on kogu Eestis levinud ning üsna tavaline. Teda võib leida metsades ja võsastikes, aga ka parkides või aedades. Liblikad lendavad aprillis ning mais.

Põhiliselt kohtab öösel ringilendavaid isasliblikaid, kes tunnevad oma kamjate tundlatega kaugelt vastassugupoole lõhna. Vähemtundlike niitjate tundlatega emasliblikate ülesandeks on muneda järglased võimalikult nähtamatult varjatud paika.