Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Aasta linnu määramisvõistluse 6. vooru tulemused ja 7. vooru küsimused

Postitas Looduskalender - E, 01.08.2016 - 18.18

Kokkuvõtte koostas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 6. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 86, sh algajaid 56 ja edasijõudnuid 30. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 45 ja edasijõudnutest 11 osalejat.

Õiged vastused koos selgitustega leiab 6. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

30. NÄDAL 25.7.2016.-31.7.2016. Jõgeva ümbruses

Postitas Looduskalender - E, 01.08.2016 - 17.17

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Arujumikas

Ilm oli jätkuvalt südasuviselt soe, vahelduva pilvisusega. Päeviti tõusis õhutemperatuur 23...28 kraadini. Ka ööd olid soojad, aga sageli udused.

Minimaalne õhutemperatuur langes 12...18 kraadini. Korralikum vihm sadas teisipäeva hommikul (8 mm), mis mõneks ajaks mulla pealt poriseks tegi. Lühikesed vihmahood olid ka neljapäeva ja pühapäeva pärastlõunal ning veidi tuli vihma reede öösel, kuid need andsid vähe sademeid. Kokku lisandus nädala teisel poolel teisipäevasele sajule Jõgeval 3 mm.

Toonekured ja varesed koristatud viljapõllul

Ööliblikalood - lepa-hammastutlane

Postitas Looduskalender - E, 01.08.2016 - 16.16

Kirjutas ja pildistas Aare Lindtwww.loodusmuuseum.ee

Lepa-hammastutlane (isasliblikas)

 

Lepa-hammastutlane        Notodonta dromedarius

 

Lepa-hammastutlane on kogu Eestis levinud ja tavaline. Liblikaid võib suvel kohata puistutes, metsades, võsastikes ja aedades. Oma nimetuse on hammastutlased saanud röövikute seljal reana paiknevate kooniliste näsade järgi.

Isas- ja emasliblikad on mustri ning värvi poolest sarnased. Õrnem sugupool on ainult pisut suurem ja lendab tehisvalgusele harvem.

Humalast

Postitas Looduskalender - P, 31.07.2016 - 10.10

Fotod Arne Ader

Humal. Õitsev isastaim

Humal. Õitsev isastaim

 

Harilik humal         Humulus lupulus

 

Vääntaimed ehk liaanid on omasemad rohkem troopikale - meile väike eksootika.

Humal ronib mööda puid kuni kuue meetri kõrguseni, vahel harva ka kõrgemale. Osaliselt puituv vars väändub ainult päripäeva ning kinnitub konksogadega, mis asetsevad nii vartel, leherootsudel ning ka õisikuraagudel.

Humalatel on kahesugused õisikud: isas- ja  emasõisikud, mida leiame erinevatelt taimedelt – seega kahekojalised.

Isasõisikud on pikad ja hõredad, emasõisikud on alul väikesed, kuid valminult pikenevad nelja sentimeetrini, meenutades hõredat kuusekäbi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.