Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Punased hapumarjad

Foto Arne Ader

Kukerpuu marjad

Kukerpuu marjad

 

Harilik kukerpuu         Berberis vulgaris

 

Tihemini Loode-Eesti ja meie saarte looduses kasvav okkaline põõsas, mille hapusid, punaseid vilju on hulkujal metsateede veeres hea suhu pista.

Kukerpuud on põhjendamatult puuks „ülendatud“ sest tavaliselt kasvab põõsas heal juhul kolme meetri kõrguseks. Meie aedades ja parkides kasvavad ilupõõsa vormid.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXXIV osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod VikipeediA ja Arne Ader

Pildistas Sten Porse, VikipeediA

Rekord nr. 363    Kõrgeim vaevakask

 

Vaevakask        Betula nana

 

Vaevakask on vaevaline kasvaja ja piirdub meie looduses pikkusega vahemikus 20-120 sentimeetrini.

Siiski, rekordpuu kõrguseks on 2,9 meetrit. Vaevakask kasvab Tartumaal Ihastes Kodukolde tn. 3. Puud mõõtis Hendrik Relve 2000. aastal.

Arutelu uue keskkonnaministriga reedel, 3. detsembril

Pildistas Kaido Einama

Keskkonnaküsimused on muutumas järjest aktuaalsemateks nii maailmas kui ka meil Eestis. Looduskalender koos sõpradega teeb katse tekitada arutelu Eesti kogukondade ja riigivõimu vahel ka loodus- ja keskkonnakaitsekaitse üldistel teemadel. Valupunktidest rääkijaid on niigi küll.

Saadet saab vaadata kahte moodi:

Eesti eurohunt jõudis Rooma

Avapilt
Sisu

Rahvuslooma ümarlaua esindajate kaudu Rooma viidud 2-eurone hundimünt ja Eesti värske hundinimede kogumik anti eile pidulikult üle Itaalia parlamendi Balti sõprussuhete grupi esindajale Frederico Molliconele Rooma aastapäevapidustuste raames toimunud näituse avamisel. Mündi andis üle Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann. Tseremoonia toimus balti kunstnike ühisnäituse “Joostes huntidega” avamisel.

Eesti valikud elurikkuse ja kliima hoiul

TA presidendi Tarmo Soomere mõtisklus keskkonnaministeeriumi elurikkuse konverentsil 4. novembril.

Foto Sander Hiire VikipeediA

Tarmo Soomere

See aeg on pöördumatult möödas, mil kliima oli lihtsalt matemaatilise statistika kategooria, ilmanähtuste statistika ja sellisena neutraalne, ühiskonnaväline süsteem – teatav tingimuste kompleks inimese eluks, ühiskonna ja tsivilisatsiooni eksisteerimiseks.

Praeguseks on selge, et kliima on nii looduse kui ka selle osa – inimeste – mõjutatav süsteem. Kliimamuutus pole enam pelgalt teatavate arvudega kirjeldatav nähtus, vaid poliitilise võitluse areen.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.