Video salvestas Kalle Pihelgas

Kalle rajakaamera on tänavu sügisel mägralinnaku juures salvestanud hulga külalisi.

Mäger      Melels meles

Mäkrade poolt rajatud urusüsteeme kutsutakse mägralinnakuteks. Uruavade arvu järgi võib oletada, kui pika aja jooksul linnak on loomade poolt kasutusel olnud.

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

6. osa

Nagu oligi arvata, kujunes rändekaart ilma jahenedes intrigeerivaks. Meie metskurvitsate eristatavaid rändesuundasid – nagu autor eelnevalt rõhutanud – on kolm:
1. läänesuund (Põhjamere ületamine jõudmaks Briti saartele);
2. edelasuund (jõudmaks Prantsusmaal ja Hispaanias asuvatele talvitusaladele);
3. lõunasuund, mis viib linnud Itaaliasse või Balkanimaadesse.

Foto Arne Ader

Helifail: Loodusheli

Sabatihane ( www.loodusemees.ee )

Sabatihane        Aegithalos caudatus

Tõenäolisem on sabatihaste salka tegutsemas kohata sega- või lehtmetsades, niiskemates võsastikes, kadastikes ja vastu talve roostikes, kus nende toimetamist saadavad iseloomulikud ja vaikse ilmaga hästi kuuldavad häälitsused: LINK

Salgad koosnevad tavalisemalt perekonnast (vahel ka mitmest) koosnedes vanalindudest ja tänavusuvistest noorlindudest.

Foto Arne Ader

Metspipar ( www.loodusemees.ee )

Harilik metspipar         Asarum europaeum

Harilik metspipar on igihaljas taim, tema nahkjalt neerukujulised kenad lehed püsivad taimel kogu aasta. Sarnaselt sinilillega, kellega isegi sageli kasvukohta jagatakse.

Metspipart võime leida lehtpuudega salu- või laanemetsades, kus muld niiskem ja huumuserikas, aga samuti ojade või jõgede kaldaaladel. Mandri Eestis päris tavaline taim, aga meie saartelt metspipart leitud ei ole.