Hallhüljes        Halichoerus grypus

 

Nagu juba kirjutanud oleme, et emasloomad toidavad poega umbes kolm nädalat ning seejärel saabub innaaeg. Suured isased peavad muidugi emaste pärast võitlusi, tõrjudes rivaale eemale, et olla õigel ajal õiges kohas. Tõeliselt suurtel hülgepullidel pole sidet järeltuleva põlvkonnaga ja nende kaaluks võib olla kuni kolmsada kilo. Kaelavoldid omavahelistest vahel isegi veristest võitlustest armilised.

 

Künnivares         Corvus frugilegus

 

Enamikus Eestis polegi tänavu talve olnud sest püsiv kumikate peab maad katma ikka kolmkümmend päeva järjepanu. Künnivaresed, meil ühed varasemad kevadekuulutajad, saabuvad tavatalve korral, kui maapind juba osaliselt kohati lumevaiba alt välja sulanud. Päevarändurite liikumist paneb ikka tähele. Üksikud „vaprad“ jäid meile ka talvituma.

Kodukakk oli Eesti Ornitoloogiaühingu poolt valitud aasta linnuks 2009. aastal. Sellest ajast alates on jälgitud ühe Läänemaal pesitseva kodukakupaari – Klausi ja Klaara – pesitsemist. Me ei ole küll veendunud, kas enam on tegemist sama Klausi ja Klaaraga, sest välitunnuste alusel ei ole võimalik erinevate aastate linde eristada. Kodukakkude keskmine eluiga on viis aastat, kuid kõige vanem looduses elanud kakk elas kaheksateist aasta vanuseks.

Hülgepull oma „haaremit“ valvamas

 

Hallhüljes          Halichoerus grypus   

 

Uurisin hülgeuurija Ivar Jüssilt, kes käis kohapeal 1. märtsil seiramas, millal hallide „pulmaaja“ kõrgpunkt võiks saabuda.

 

Kodukakk         Strix aluco

 

Klaara ja Klausi „mängud“. Isaslind ,meelitab emaslindu pesapakku omal kingitus kaasas.

Kuuleme alul isaslinnu kutset, sellist veidi väristavat,  huu-uh-uh-uh-huuuu huiget. Pesapakku, kaamera vaatevälja tuleb emaslind, kes tänab kingi eest, kuvitt-kuvitt, mille isaslind lennuavalt ulatab.

Kodukakkude käitumisest, toidulauast ja kõigest muust jõuame kirjutada juba pesitsusajal.